Tendiniit jala reumaga | Tendiniit koos reumaga

Tendiniit koos jala reumaga

Reumaatilise haiguse käigus toimuvad muutused jalas on väga levinud. Sageli esineb kondiseid väärkohtlemisi, näiteks küünised varbad, hallux valgus. Need põhjustavad Kõõlused mis kulgevad mööda jalga, et olla mõjutatud ja võivad põhjustada kõõlusepõletikku.

Jalgade kõõluse põletik ja jalg võib olla väga tüütu, sest ilma liikumiseta pole enam võimalik liikuda valu. Paljud patsiendid töötavad salvide ja sidemega iseteraapias. Kuid ka nende efektiivsus on piiratud.

Raske põletiku korral tuleb pöörduda arsti poole. Eelkõige põletik Achilleuse kõõlused võib olla ohtlik, kuna selle kõõluse suure koormuse tõttu on rebenemise oht. Kui paljud lähenemisviisid ei aita ja kogu jalg (sh liigesed ja luud) mõjutab reuma, jäigastumine (artrodees) pahkluu võib osutuda vajalikuks ühine. Parimal juhul väheneb ka kõõluse põletik ülekoormuse vähenemise tõttu. Oluline on jätkata ravimiravi kogu aeg ning kontrollida regulaarselt jalgu haavade ja vigastuste suhtes, kuna vale kehahoiak võib põhjustada survet, mis võib muutuda põletikuliseks, kui neid ei hooldata, ja pakkuma neile sissepääsu bakterid.

Kõõluse põletik koos reumaga õlal

Õlal pole kõõluse põletik haruldus reuma. Nagu kõigis teistes kehaosades, on ka immuunsüsteemi ründab keha enda struktuure. Sageli rünnatakse liigest ennast ja liigest limaskest hävitatakse.

Selle tulemusena liigendit läbivad struktuurid, näiteks Kõõlused biitsepsi (käsivarre painutav lihas) ja rotaator mansett (neljast väikesest lihasest koosnev rühm, mis asub (ventraalselt) ja taga (dorsaalselt) abaluu ning tagada õla liikuvus ja stabiilsus) on samuti kahjustatud. The Kõõlused võib ärritusest põhjustatud liigese hõõrdumise tõttu paisuda, lupjuda ja isegi rebeneda. See toob kaasa lõhenemist ja hõõrdumist, valu ja sageli piiratud liikumisega.

Alguses on võimalik töötada süstetega, mis sisaldavad kortisoon. Alati on oluline, et oleks olemas piisav ravi reuma. Lisaks on oluline õla regulaarne treenimine, kuna õla püsiv liikumatus viib õla pikaajalise liikumatuseni (külmunud õlg).

Lisaks konservatiivsele ravile ravimitega võib kasutada ka operatsiooni. Võimalikud on väiksemad artroskoopilised protseduurid, näiteks limaskesta ja luukildude eemaldamine. Suuremad sekkumised on näiteks põletikuliste bursae eemaldamine või luukildude asukoha korrigeerimine.

Hilisemates etappides (tugevalt muudetud ja hävitatud õlgadega) võib proteeside paigaldamine osutuda vajalikuks, kui luu pole enam stabiilne ja näiteks rotaator mansett ei suuda enam õlast kinni hoida. Sellistel juhtudel võib viidata nn pöördproteesi paigaldamisele.