Kokkupuutejärgne profülaktika pärast nõelatorke vigastust
Nõelavigastused tekivad peamiselt tervis hooldussektor. Nõelaga torgake, mis oli varem kokku puutunud nakatunud materjaliga või veri võib põhjustada olemasoleva patogeeni edasikandumist. Erilist tähelepanu pööratakse HI-viirusele, hepatiidi B ja C-hepatiidi. Pärast nõelatorkevigastust manustati kokkupuutejärgne profülaktika võib olla vajalik.
See sõltub mitmest tegurist. Esiteks vaadeldakse nn indekspatsienti ehk inimest, kelle veri või vedelikku käsitseti. Lisaks sellele veri uuritakse nõelatorkekahjustuse saanud inimest.
Lisaks on vaktsineerimise staatus hepatiidi Kontrollitakse mõjutatud isikute B-d. Sõltuvalt indekspatsiendi ja nõelakeppiga vigastatud inimese vereanalüüside tulemustest kokkupuutejärgne profülaktika on siis soovitatav. Patsiendid peaksid alati ilmuma oma arsti juurde, et ta saaks algatada vajalikud vereanalüüsid ja otsustada edasiste meetmete üle, sõltuvalt leidudest.
HIV-i kokkupuutejärgne profülaktika
HI-viirust saab edastada erineval viisil. Need hõlmavad eelkõige kaitsmata seksuaalvahekorda HIV-positiivse inimesega ja vigastusi nõelaga, mis on varem kokku puutunud HIV-nakkusega verega. HIV-nakkuse levimise ohu korral on kõige parem sellele vastu tulla, manustades HIV-i profülaktikat järgmise 24 tunni jooksul.
72 tunni pärast kokkupuutejärgne profülaktika üldiselt ei soovitata. Täpse protseduuri määrab siiski pädev arst, nt infektoloog. HIV-i kokkupuutejärgne profülaktika koosneb tavaliselt kolmest preparaadist, mida tuleks võtta 3 nädala või 4 kuu jooksul. Kas kardate HIV-haigust ja teil on tüüpilised sümptomid? Nii saate kohe veenduda, et nakkus on tõesti olemas.
B-hepatiidi kokkupuutejärgne profülaktika
Võimalik infektsioon hepatiidi B võib tuleneda nõelatorkega saadud vigastusest hepatiit B nakatunud veri. Paljud inimesed on vaktsineeritud hepatiit B, kuid kui vaktsineerimise staatus on ebapiisav või puudub, on haiguse puhkemise riski vähendamiseks vajalik kokkupuutejärgne profülaktika. Vaktsineerimata isikutel on kokkupuutejärgse profülaktikana soovitatav vaktsineerimine ja immunoglobuliinide samaaegne manustamine.
Varem vaktsineeritud isikute puhul kontrollitakse antikehade sisaldust veres ja selle põhjal määratakse edasine protseduur või kokkupuutejärgse profülaktika vajadus. B-hepatiidi nakatumist saab eelnevalt ennetada ka vaktsineerimisega. Kogu selle teema kohta olulise teabe leiate siit: Vaktsineerimine B-hepatiidi vastu
