Üldine teave kortsude ravi kohta
Kortsud tekivad naha ja aluskudede sisemise elastsuse ja elastsuse suureneva kaotuse tõttu. Enamik inimesi arvab naha kortsud olla ebaatraktiivne plekk, kuid need nähtavad naha ebakorrapärasused on vananemisprotsessi täiesti normaalne tagajärg. 25. eluaasta algust peetakse laialdaselt vananemisprotsessi alguseks, kuna just sel ajal toimub organismis oluline muutus.
Normaalsete ainevahetus- ja rakkude uuenemisprotsesside muutusega kaasneb see muutus, inimene hakkab vananema. Nii rakkude vananemise algus kui ka selle edenemise kiirus on inimeseti suhteliselt erinev. Lisaks on määrav mõju erinevatel teguritel (nn eksogeensed tegurid), millel võib olla negatiivne või positiivne välismõju vananemisprotsessile.
Näiteks tarbimine nikotiin ja/või alkoholi peetakse tohutuks kiirendajaks naha vananemine. UV-kiirgus ja liigne päevitamine avaldavad naha välimusele ka äärmiselt negatiivset mõju. On tõestatud, et sageli päikesevalguse käes viibivate või solaariumi kasutavate inimeste nahk vananeb palju kiiremini.
Parandusmeetodid
Tänapäeval ei pea te enam juhuslikult tundma end vananemise mõjude armu all näonahale ja aluskudedele. Naha välimuse parandamiseks saab kasutada erinevaid meetodeid. Põhimõtteliselt eristatakse kirurgilisi ja mittekirurgilisi meetmeid:
- Klassikaline Iluravi on üks kirurgilisi meetodeid, kuid sellega kaasneb palju riske. Just sellepärast, et paljudel juhtudel tehakse kirurgilist protseduuri all üldanesteesia, peetakse neid ravimeetodeid üsna riskantseks.
- Vähem traumeerivad võimalused kortsude raviks on kortsude ravi ultraheliga ja kortsude süstimine hüaluroonhappega või organismi enda rasvkoe või
Täitmine
Kortsude süste saab teha tehismaterjalidega nagu hüaluroonhape või keha enda loomulik rasvkude. Hüaluroonhape on suhkruühend, mida toodetakse suures koguses ka inimorganismis ja mis on võimeline siduma veemolekule. Patsient eemaldab keha enda rasvkude enne kortsude süstimist ja seejärel kasutab seda mahu täitmiseks.
Seda tüüpi kortsude korrigeerimise korral pole vaja esile kutsuda üldanesteesia; süstimine võib toimuda täielikult alla kohalik tuimestus. Paranduse ulatus sõltub esialgsest seisund ja soovitud lõpptulemus. Sügavamad kortsud nõuavad palju ulatuslikumat ravi kui väikesed naha ebakorrapärasused.
Kortsudevastaste süstide käigus süstitakse valitud materjal väikese nõela abil epidermise koe all olevatesse vagudesse. Nii saab elastsuse ja pinge kadumisest tingitud mahupuudust tõhusalt kompenseerida. Kortsudevastaste süstide vastupidavus sõltub valitud täitematerjalist.
Autoloogsed rasvasiirikud lagunevad kehas vähem ja seetõttu on nende vastupidavus palju pikem. Hüaluroonhape, seevastu imendub aja jooksul peaaegu täielikult, mis tähendab, et pikaajalise tulemuse tagamiseks on vajalikud regulaarsed järelsüstid. Kortsudevastasteks süstideks kasutatava materjali valik ei tohiks aga sõltuda ainult sellest tegurist. Samuti tuleb otsustusprotsessis arvestada talutavust ja võimalikke kõrvalmõjusid.
