Kui pikk peaks olema spordivaheaeg?
Kui kaua menisk ärritus püsib, sõltub kahjustuse ulatusest ja mõjutatud isiku ravimeetmetest. Igal juhul tuleks jälgida umbes 4-nädalast spordipausi, et edasine ülekoormamine ei takistaks paranemisprotsessi. Selle aja jooksul on põlveliigese tuleks üldiselt võimalikult palju säästa ja stressi tuleks vältida.
Paranemisprotsessi saab kiirendada ka manuaalteraapiaga füsioterapeudi juures. Narkoteraapia koos valuvaigistid leevendab sümptomeid, kuid tavaliselt protsessi ei kiirenda. Kui a menisk ärritus tekib korduvalt, on osteoartriidi oht põlveliigese on suurenenud.
Kui valu põhjustab põlve ja puusa pikka aega leevendavas asendis, võib esineda ka põlveliigese ja puusa väärasendeid. Sellisel juhul soovitab arst asjaomasel inimesel minna üle „põlvesõbralikule” spordialale nagu ujumine või jalgrattaga sõitmine. Pärast säästmisfaasi on kindlasti soovitatav teatud lihasrühmi sihipäraselt treenida, et stabiliseerida põlve ja seeläbi menisk. Parim on alustada professionaalse juhendamise saamisest sobivus treener või füsioterapeut.
Meniski ärrituse diagnoosimine
A diagnoos meniski ärritus alati peaks tegema pädev arst, mitte haigestunud isik ise. Arst saab patsiendi põhjal teha juba olulisi järeldusi haiguslugu (anamnees) ehk võimalik õnnetus, nähtav ülekaalulisus või eelistatud spordiala. Lisaks on osutunud edukaks mitmed kliinilised testid, mille käigus arst tekitab meniskidele täiendavat stressi suunatud keerdumis- ja painutusliigutuste abil.
Kui testid on positiivsed, näitab see meniski ärritus või vigastus. Tavapärast röntgenikiirgust saab esialgu kasutada pildidiagnostikana. See on eriti näidustatud juhul, kui arst soovib pärast õnnetust välistada kondiseid vigastusi või hinnata artroos.
Meniski vigastuste diagnoosimiseks on aga valitud meetod MRI, milles saab struktuure väga täpselt kujutada. Harvadel juhtudel, kui sümptomid püsivad ja pildistamine ei anna tulemusi, artroskoopia (ühine endoskoopia) võib anda selguse.
Kõik selle sarja artiklid:
