Füsioteraapia vaagnapiirkonna murd

Füsioteraapia on vaagna korral rehabilitatsioonimeetmete lahutamatu osa luumurd. Kuidas patsiendi individuaalne raviplaan välja näeb, sõltub peamiselt vaagna tüübist ja ulatusest luumurd. Stabiilne vaagen luumurd tavaliselt saab ravida täiesti konservatiivselt, samas kui ebastabiilsed vaagnapiirkonna luumurrud vajavad alati operatsiooni ja nende täielik paranemine võtab kauem aega. Füsioteraapia algab tavaliselt passiivsete harjutustega, kuna vaagnat ei tohi koormata. Manuaalteraapia, massaažid, MTT (meditsiiniline Koolitusteraapia) ja PNF (Proprioceptive Neuromuscular Fasciation) on ka ravimeetodid, mida saab kasutada füsioteraapia ajal.

Vaagna murdude taastusravi

Vaagnapiirkonna murdude rehabilitatsioonimeetmed või sellele järgnev ravi sõltuvad vigastuse tüübist ja ulatusest ning vanuse ja tervis patsiendi jaoks. Samuti on oluline, kas ravi oli algusest peale konservatiivne (nagu stabiilsete vaagnapiirkonna luumurdude korral) või kas rehabilitatsioonile eelnes operatsioon (nagu ebastabiilse luumurru või polütruma korral). Reeglina peavad vaagnapiirkonna murru saanud patsiendid järgima ranget voodirežiimi, kuna kahjustatud vaagen peab olema täielikult vabastatud vähemalt 2-4 nädalat.

Kuid isegi kui patsient peaks vaagna säästma, algab ravi juba esimesel päeval. Spetsiaalselt koolitatud terapeudid tagavad vaagna liikuvuse võimalikult suure säilimise. Selle tagavad passiivsed harjutused, mille käigus terapeut liigutab vaagna hoolikalt ilma patsiendi abita, et säilitada ümbritsevate struktuuride ja lihaste paindlikkus.

Kui paranemise esimene etapp on lõpule jõudnud ja patsient suudab uuesti survet avaldada, taastatakse taandunud lihased kergete pingutusharjutustega. Harjutusravi vees on oluline ka vaagna liikuvuse taastamiseks pärast pikka puhkeaega. Teatud tingimustel võib patsiendil tekkida vajadus uuesti normaalset kõndimist uuesti õppida, nii liikumisõpe kui ka käsitsi treeningravi võib olla ka osa rehabilitatsioonist.

Kui tavaline liigutuste järjekord on taas võimalik, on eesmärk eelkõige lihaste tugevdamine ja vaagna stabiilsuse taastamine, et mõjutatud isikud saaksid oma igapäevaelu taas probleemideta ja iseseisvalt ilma piiranguteta juhtida. Sõltuvalt tõsidusest ja kaasuvatest vigastustest võib kogu rehabilitatsiooniprotsess kesta mitu kuud. Sellest tulenevate kahjustuste vältimiseks peaksid patsiendid uuesti iseseisvalt sporti tegema hakkama alles pärast arsti loa saamist. Vigastuste pikaajaliseks vältimiseks on patsiendil mõttekas taastusprotsessi käigus õpitud harjutusi iseseisvalt kodus läbi viia.