Kõhu- endoskoopiavõi laparoskoopia, on diagnostiline ja kirurgiline protseduur. Protseduuri kasutatakse erinevates meditsiiniasutustes ja sellega kaasneb suhteliselt vähe riske.
Mis on laparoskoopia?
Laparoskoopia on meditsiinivaldkonnas tuntud ka kui laparoskoopia. Ajal laparoskoopia, saab patsiendi kõhuõõnde laparoskoopi (spetsiaalse endoskoopi) abil seestpoolt vaadata. Laparoskoopil on tavaliselt kaamera, valgusallikas ja objektiivi suurendussüsteem. Need tööriistad on paigaldatud õhukese toru otsa. Enamikul juhtudel on laparoskoopias kasutataval laparoskoopil ka niisutamise ja imemise seadmed. Laparoskoopia tehakse tavaliselt all üldanesteesia. Patsient peab olema paastumine, mis tähendab, et ta ei tohi enne protseduuri umbes 6-8 tundi midagi süüa ega juua. Laparoskoopia käigus läbistatakse kõhusein, et laparoskoop mõne sammu järel kõhuõõnde sisestada.
Funktsioon, rakendus ja eesmärgid
Rakendatud laparoskoopiat kasutatakse meditsiinis erinevatel eesmärkidel. Kuigi seda saab kasutada näiteks haiguste või vigastuste diagnoosimiseks, on laparoskoopia ajal võimalik läbi viia ka nn minimaalselt invasiivseid protseduure. Sel eesmärgil saab laparoskoopi kaudu kõhuõõnde sisestada ka erinevaid kirurgilisi instrumente. Sellise protseduuri üks eelis kõhuõõne taustal endoskoopia on see, et suuri kõhulõikeid pole vaja. Diagnostilises valdkonnas kasutatakse laparoskoopiat näiteks kõhuõõnes elundite või kudede patoloogiliste muutuste hindamiseks. Vastavate elundite hulka kuuluvad kõht, maks or põrn. Laparoskoopia abil on nende asukoht, suurus ja seisund saab näiteks kontrollida. Kuid kõhuõõne sagedus endoskoopia puhtalt diagnostilistel eesmärkidel väheneb üha enam, nagu näiteks sellised protseduurid magnetresonantstomograafia or ultraheli saab kasutada ka tänapäeval. Laparoskoopia kui diagnostilise protseduuri üks eelis on see, et saab võtta biopsiaid (koeproove). Tänapäeval laparoskoopia abil läbi viidud tavaline kirurgiline protseduur on näiteks sapipõie eemaldamine. See võib aeg-ajalt olla vajalik, kui patsientidel on koletsüstiit. Tänapäeval tehakse umbes 90 protsenti sapipõie eemaldamisest laparoskoopia abil. Pealegi eemaldamine ägeda korral pimesoolepõletik saab teha ka laparoskoopia abil. Teised võimalikud kirurgilised protseduurid laparoskoopia abil hõlmavad kõhuõõnde soolestikku või adhesioone, mis tuleb vabastada. Günekoloogia (naistearst) valdkonnas kasutatakse laparoskoopiat sageli ka minimaalselt invasiivsete protseduuride jaoks; näiteks saab seda kasutada tsüstide (vedelikuga täidetud õõnsused) eemaldamiseks munasarjad. Günekoloogias kasutatakse aeg-ajalt ka laparoskoopiat diagnostilistel eesmärkidel. Näiteks võib see anda teavet kroonilise tausta kohta kõhuvalu.
Riskid ja ohud
Kirurgilise meetmena on laparoskoopia suhteliselt kahjutu protseduur. Kohane kehaõõnsused tuleb avada ainult minimaalselt, mistõttu ehituse endoskoopiat nimetatakse ka minimaalselt invasiivseks protseduuriks. Siiski esimene augustamine kõhuseina laparoskoopias tehakse pimesi, mis tähendab, et protseduuri seda etappi ei saa visuaalselt kontrollida. Seetõttu on siin oht, et veri laevad või elundid võivad vigastada. Kui selline vigastus tekib kõhuõõnes endoskoopia ajal, on protseduuri sel viisil jätkamiseks sageli vaja kõhuõõnde kirurgiliselt avada. Pärast initsiaal augustamine kõhuõõne kõhuõõnes endoskoopia ajal sisestatakse gaasi kõigepealt kõhuõõnde. Sageli on see gaas süsinik dioksiid. Gaas laiendab kõhuõõnde, nii et elundid ja muud struktuurid on kõhu endoskoopia ajal kirurgiliselt paremini kättesaadavad. Kardiovaskulaarsete häirete või kops haigused, näiteks laparoskoopia ajal sissetoodud gaas ei pruugi olla hästi talutav. Mõjutatud patsientidel võivad seejärel tekkida ajutised vereringehäired.
