Sissejuhatus
Lapse käitumist peetakse silmatorkavaks, kui see erineb oluliselt normist, st sama vanuse laste üldtunnustatud käitumisest. See kirjeldus sisaldab mitmesuguseid erinevaid häireid, millel võib olla suurem või väiksem mõju lapse elule ja tema keskkonnale. Neil pole alati tingimata haiguslikku väärtust või neid tuleks käsitleda häirena, kuid need on tavaliselt “normaalne” reaktsioon lapse keskkonna kogemustele ja mõjutustele sõltuvalt tema emotsionaalsest ja psühholoogilisest seisundist.
Kuidas käitumisprobleemid lasteaias avalduvad?
In lasteaed paljud lapsed on valjud ja tormakad. Mis on väikelapse tavapärane käitumine, on teismelise tõsine käitumishäire. Käitumine on seetõttu silmatorkav ainult siis, kui see erineb normist, st samaealiste laste keskmisest.
Tavaliselt on midagi sellist raskem tuvastada lasteaed kui koolis ja ainult kergelt väljendunud häiretest võib kergesti mööda vaadata. Väliselt suunatud käitumine, nagu agressioon ja vägivald teiste laste ja õpetajate vastu, tugev möllamine, reeglite ja autoriteedi täielik tagasilükkamine jne on sageli juba silmatorkavad lasteaed.
Muud käitumisprobleemid, nagu tugev häbelikkus ja ärevus, on raskemini tuvastatavad, kuna imikud võivad üldiselt olla väga reserveeritud ja ärevad. Nn internaliseerivad käitumisprobleemid avastatakse sageli alles siis, kui need on väga selgelt väljendunud või püsivad kuni koolieani. Statistika kohaselt suureneb käitumisprobleemidega väikelaste arv enne kooli alustamist ning see nõuab koolitajate ja vanemate koolitust, et vältida kooliikka jäämist ja seega võimalikku arenguhäireid.
Kuidas tunnete ära käitumisprobleemidega õpilasi?
Põhikoolis märgatakse paljusid käitumishäiretega lapsi esimest korda või arenevad nad esimest korda. Pole haruldane, et nad näitavad sellist käitumist välja ka koolis ja käituvad kodus palju vähem problemaatiliselt. Tüüpilisteks kõrvalekalleteks on muhelemine ja häirimine, klassikaaslaste löömine, löömine ja kiusamine, keeldumine ülesannete täitmisest jms.
Pealegi võivad käitumisprobleemid avalduda ka endassetõmbumises ja häbelikkuses, eraldusärevuses jm ärevushäired ja sarnased sümptomid. Olulist rolli mängib sellises olukorras õpetaja, kes peab käitumise ära tundma ja õigete meetmetega selle vastu juhtima. Kahjuks süüdistavad paljud vanemad õpetajaid ka siis, kui nende laps esimest korda silmatorkavaks muutub, ehkki põhjuslikud tegurid leiduvad tavaliselt kodus või vahetus keskkonnas ja koos lapsega endaga. Seetõttu on põhikoolieas käitumisprobleemide ravimisel õpetajate ja vanemate koostöö äärmiselt oluline.
