Günekoloogias on munasarja folliikuliks üksus, mis koosneb naissoost munarakkudest, epiteelsetest granuloosrakkudest ja kahest ümbritsevast sidekoe narmad, theca interna ja theca externa, mis lokaliseeruvad munasarja ajukoores folliikulite küpsemise edasijõudnutel. Munasarja folliikul ja eriti selle anatoomilised abirakud täidavad ise folliikulite küpsemisel ja seksuaalsusel olulisi ülesandeid, kuid samal ajal alluvad küpsemisprotsessidele, mis hormonaalse kontrolli all vallandavad ovulatsioon hilises staadiumis ja loputage munarakk munajuha folliikulina munajuha lehtrisse. Üks peamisi munasarjafolliikuliga seotud kaebusi on healoomulised follikulaarsed tsüstid, mis võivad moodustada folliikuli küpsemise igas staadiumis ja põhjustada folliikuli kasvama folliikuli suuruseks üle nelja sentimeetri.
Mis on munasarjade folliikulid?
Munarakk moodustab üksuse naisorganismi munasarjas folliikulite küpsemise ajal abirakkudega, st ümbritsevate folliikulite epiteelirakkudega ja kahe ümbritseva sidekoe kihid. See üksus on arstidele tuntud kui ülakeha folliikul, mida mõnikord nimetatakse ka folliikuliks. Folliikulid läbivad hormonaalse kontrolli all küpsemisprotsessi, mille käigus need kaks sidekoe kõigepealt moodustuvad munasarjafolliikuli kihid ja abirakud. Saadud munasarjade folliikulid käivitavad ovulatsioon pärast nende täielikku küpsemist. Kõik munasarja follikulaarsed etapid on seega anatoomiliselt funktsionaalsed struktuurid, mis sisaldavad eriti östrogeeni tootvaid rakke. Ainult need rakud võimaldavad omakorda munarakkude küpsemist ja arengut.
Anatoomia ja struktuur
Munasarjade folliikulid koosnevad munarakkudest, nn granuloosrakkudest või folliikulite epiteelirakkudest ning kahest sidekoe kihist, theca interna ja theca externa. Granuloosrakud paiknevad munasarjafolliikuli mitmekihilises graanulikihis ja arenevad folliikuli küpsemise ajal esimese küpsemisastme epiteelirakkudest, nn primaarsest folliikulist. Theca interna on seevastu sidekoe diferentseeritud serv, mis asub munasarja ajukoores, kus see moodustab munasarja folliikuli sisemise rakukihi. See sidekoe kiht areneb sekundaarseks folliikuliks, kui primaarne folliikul küpseb. Theca externa on ka sidekoe diferentseeritud ääreala, mis areneb folliikuli järkjärgulise küpsemisega ja asub lõpuks munasarja folliikuli munasarja ajukoores.
Funktsioon ja rollid
Munasarjade folliikulid küpsevad ja käivitavad küpsemisprotsessid ise. Juba enne sündi on naine varustatud ürgfolliikulitega, mis koosnevad ühekihilisest folliikulist epiteel lisaks munarakule. Need ürgfolliikulid kasvasid hiljem pidevalt ja arenevad selle kasvu käigus primaarseteks folliikuliteks. Primaarsed folliikulid moodustuvad seega nii-öelda folliikuli küpsemise esimeses etapis ja on varustatud ühekihilise prismaatilise follikulaarse epiteeliga. Lõpuks arenevad nendest primaarsetest folliikulitest järgnevas etapis sekundaarsed folliikulid. Sekundaarsetes folliikulites ümbritseb munarakk end glükoproteiinidega. Follikulaarne epiteel areneb mitmeks kihiks ja joondub kiirekiirusel. Järgmine folliikulite küpsemise etapp on tertsiaarse folliikuli staadium. Selles etapis ilmub follikulaarne õõnsus, milles tserebrospinaalvedelik (CSF) koguneb. Seda vedelikku toodavad küpsemise ajal munasarjafolliikuli granuloosrakud, mis on eelneva küpsemise ajal välja arenenud primaarse folliikuli epiteelirakkudest. Niipea, kui munarakk on sisenenud rakukobarasse ehk nn munakünka ja seega ka dokkimispaika, areneb rakku ümbritsev sidekude kaheks koekihiks theca interna ja theca externa. Samal ajal suureneb folliikul jätkuvalt ja muutub nn Graafiumi folliikuliks, mis on juba valmis lõhkemiseks. Neid kasvuprotsesse kontrollib hormoon v, millel on folliikuleid stimuleeriv toime ja mis pärineb hüpofüüsi. Niipea kui hormoon v ja luteiniseeriv hormoon LH esinevad konkreetses kontsentratsioon, ovulatsioon tekib. Theca externa kontraktiilsete rakkude koostöös loputab see muna munajuhasse. Suurem osa granuloosrakkudest moodustab ootsüüdi ümber kaitsekihi. Rikkaliku theca interna sidekoe kiht laevad ja rakud toodavad androgeenid selle protsessi käigus. Need androgeenid jõuavad difusiooniprotsesside abil munasarjade folliikuli abistajarakku sisaldavasse kihti ja muundatakse östrogeenid aromatiseerimisprotsessides. Pärast iga ovulatsiooni moodustab granuloosrakkude kinni jäänud osa hoidlast nn kollaskeha lipiidid, mis vastutab hormooni tootmise eest progesterooni ja kontrollib seksuaaltsüklit. Seega on munasarjade folliikulid seotud mitmete hormoonide tootmise protsessidega ja võtavad seega kontrollfunktsioonid paljunemise ja seksuaalsuse valdkonnas.
Haigused
Üks tuntumaid follikulaarseid haigusi on follikulaarsed tsüstid. Need võivad tekkida munasarja kõigi follikulaarsete etappide struktuuridest, see tähendab mis tahes vormis munasarjade folliikulist küpseva muna tähenduses koos selle ümbrisega. Niipea, kui mis tahes küpsemisastme folliikul ületab neli sentimeetrit, räägib günekoloog juba follikulaarsest tsüstist. Kui see protsess toimub alles pärast ovulatsiooni, veri- äsja tekkinud kollase keha tsüstilist laienemist nimetatakse ka kollaskeha tsüstiks. Tsüstilised protsessid on healoomulised kasvajad, mida saab günekoloogi tavapärase uuringu käigus tavaliselt tuvastada pelgalt palpatsiooniga. Follikulaarsed tsüstid jäävad sageli suures osas asümptomaatiliseks. Sama kehtib munasarjade ümbrise healoomuliste kasvajate kohta, mis arenevad pindmistest rakkudest ja millel on sageli suured ruumi hõivavad kahjustused.