Munasarjavähi ravi

Sünonüümid laiemas tähenduses

Meditsiiniline: munasarja kartsinoom

• Munasarja kasvaja
• Munasarja kasvaja

Määratlus

Munasarjavähk on pahaloomuline kasvaja munasarjad mis võib esineda ühel või mõlemal küljel. Tüüp munasarjavähk eristub histoloogilise kujutise poolest. Seega kasvajad jagunevad epiteeli kasvajad on kasvajad, mis pärinevad rakkude pinnal munasarjad.

Need moodustavad ligikaudu 60% kõigist pahaloomulistest munasarjakasvajatest. Embrüonaalse arengu (keha viljade areng) sugurakkudest pärinevad sugurakkude kasvajad moodustavad umbes 20% kõigist pahaloomulistest munasarjakasvajatest. Stromaalsed kasvajad on kasvajad, mis arenevad munasarjakoest ja moodustavad ligikaudu 5% kõigist pahaloomulistest munasarjakasvajatest.

Lisaks on umbes 20% kõigist pahaloomulistest munasarjakasvajatest metastaasidst rakud, mis on migreerunud kasvajast, mis algselt paiknes mujal. The metastaasid esinevad tavaliselt mõlemalt poolt ja pärinevad emakavähk (emakas kartsinoom) umbes 30% -l ja alates rinnavähk (rinnavähk) või seedetrakti vähk (seedetrakti kartsinoom) umbes 20%.

• Epiteeli kasvajad
• Sugurakkude kasvajad ja
• Idutee – ja praegused kasvajad.

Diagnoos

Diagnostilised meetmed hõlmavad

• Anamnees (haiguslugu)
• Füüsiline (kliiniline)/günekoloogiline läbivaatus
• Sonograafia
• Laboratoorsed väärtused Kasvaja markerid
• Pildistamine röntgenipilt

Diagnoosi kinnitamise protsess algab patsiendi küsitlusega (anamneesiga), mille käigus arst teeb patsiendi esitatud sümptomite põhjal oletuse ja saab teha järeldusi võimaliku munasarjavähk. Et selgitada, kas see on tõesti munasarja vähk või kas sümptomite taga on veel midagi peidus, peab arst korraldama edasised uuringud. Kasutades ultraheli sonograafia, muutused munasarjad (munasarjad), emakas ja lümf läheduses asuvaid sõlmesid saab uurida kõrvalekallete suhtes.

Teisest küljest peaks raviarst heitma pilgu ümbritsevatele organitele, et mitte ühtegi olemasolevat kahe silma vahele jätta vähk rakk metastaasid. Soole (koolon) (nii palju kui võimalik), maks (hepar), põrn (põrn) ja neer (ren) tuleks ka ultraheliga töödelda. Seda tuleks täiendada an ultraheli tupe läbivaatus (transvaginaalne sonograafia).

Eriline ultraheli sond sisestatakse selleks tuppe. Kuna munasarjad asuvad mõlemal pool emakas, saab seda ultrahelisondi kasutada munasarjade vaatamiseks. Hinnatakse loomulikult ka tuppe ja emakat.

Elundite funktsioon (maks, neerjm) saab hinnata labori abiga veri väärtused. Lisaks saab põletiku väärtuste põhjal teha avalduse kehas esineva põletiku kohta.

Erilist huvi pakuvad munasarjad vähk on ka munasarjavähi nn kasvajamarkerid. Need on erilised laboratoorsed väärtused mis on mõnel kasvajahaiguse käigus tõusnud. Nende väärtuste taseme põhjal ei saa aga teha järeldusi kasvaja suuruse ega isegi pahaloomulisuse kohta.

Kasvaja markerid ei ole olulised enne, kui haiguse kulgu on jälgitud, kuna väärtuse muutuste põhjal saab seejärel teha avalduse kasvaja käitumise kohta. Väärtuste suurenemine viitab kasvaja edasisele kasvule (proliferatsioonile); väärtuste vähenemine näitab, et kasvaja muutub väiksemaks. Kui kasvaja marker väärtused jäävad konstantseks, võib oletada, et kasvaja ei kasva ega kahane.

Kõige tavalisem kasvaja marker munasarjavähi puhul on CA 125, mis on eriti kõrgenenud seroosse munasarjavähi korral. Siiski võib CA 125 tõus olla ka healoomuliste munasarjakasvajate või kõhuõõne põletiku korral (intraabdominaalne). Teised kasvajamarkerid, mida saab tuvastada, on CEA, CA 19-9 ja CA 72-4, kuid need kasvajamarkerid on kõrgenenud ka teistes kasvajates, näiteks koolon vähk või põletik kõhuõõnes.

Seetõttu näitavad need ainult munasarjavähi olemasolu. Muud patoloogilised protsessid organismis tuleb välistada.AFP (alfa-fetoproteiin) on väga spetsiifiline kasvaja marker mis on suurenenud munakollase kasvajate korral. hCG (inimese kooriongonadotropiin), hormoon, mida tavaliselt toodab lootele ajal rasedus ja seega kõrgendatud aastal veri, on kõrgenenud ka koorionikartsinoomi korral, mis pärineb embrüonaalsetest rakkudest.

Laboratoorsete väärtuste kokkuvõte Kasvajamarkerid, mis võivad munasarjavähi korral tõusta:

• CA 125
• CEA
• CA 19–9
• CA 72–4
• AFP
• HCG

Kui Röntgen Euroopa kops võetakse, on võimalik tuvastada vähirakkude metastaase. Kompuutertomograafia on keha radioloogiline kujutis, milles organismi saab vaadelda erinevates kihtides. Kuid need uuringud ei ole alati vajalikud.

Pärast eelnevalt saadud andmete hindamist peab raviarst kaaluma, kas üks neist kahest pildistamisprotseduurist võib ikka anda uusi teadmisi ja on kasulik. Ka magnetresonantstomograafia kujutab organismi mitmes kihis, kuid siin kasutatakse röntgenikiirguse asemel magnetvälju. Arst saab kompuuter- ja magnetresonantstomograafiat kasutades veelgi täpsemalt hinnata, kas esineb munasarjavähki ja millistes elundites võib esineda vähirakkude metastaase.