Sünonüümid
tupe engl. : tupp
Määratlus
Vagiina on üks naissoost suguelundeid ja see on õhukese seinaga, umbes 6–10 cm pikkune painduv toru sidekoe ja lihased. Nn portio, selle lõpp emakakaela, ulatub tuppe; selle ava asub tupe vestibüülis (vestibulum vaginae, vestibulum = aatrium).
Anatoomia
Vagiina ulatub emakakaela emakas (emakakael = kael, emakas = emakas) ostium vaginae (avauseni), mis jätkub tupe vestibüüli (vestibulum vaginae, vestibulum = aatrium). Vagiina osa emakakaela on tupe võlv (Fornix vaginae), millel on eesmine, tagumine ja külgmine osa. Tagumine osa võtab ejakulatsiooni vastu sperma seksuaalvahekorra ajal, mistõttu seda nimetatakse ka “seemnevedelikuks”.
Introitus vaginae (introitus = sissepääs) on sissepääs tuppe ja asub ostiumis. See on suletud hymen (neitsinahk = pulmajumal) või neitsinahi (Carunculae hymenales) jäänused. Tupe seinad on erineva pikkusega, esikülg on umbes 2 cm lühem kui tagumine, ja tavaliselt asetatakse need otse üksteise peale, luues H-kujulise ristlõike.
See on kõige laiem tupevõlvi kohas ja kõige kitsam tupe alumises kolmandikus vaagnapõhja lihased (levatori vahe). Anatoomilise asendi osas sisaldab tupe esiosa põis ja ureetra, samal ajal kui tupe tagumine osa sisaldab rektum ja päraku kanal. Tupp on nende ümbritsevate struktuuridega ühendatud sidekoe vaheseinad.
Vahel põis ja tuppe nimetatakse septum vesicovaginale (vesica = kusepõis), vahel ureetra ja tuppe nimetatakse septum urethrovaginale (ureetra = ureetra). Vaheseina rectovaginale asub tupe tagaosas rektum. Tupe siseküljel on mitu nii piki- kui ka põiksuunalist voltimist, kusjuures pikisuunalised voldid (columnae rugarum; columna = lat.
sammasorgan, ruga = lat. nahavolt) tõstab selle all olev venoosne põimik. Eriti silmatorkav pikisuunaline voldik (carina urethralis; carina = kannus, ureetra = ureetra) seevastu moodustub selle taga asetsevast ureetrast.
Ristvoldid tupes (Rugae vaginales; ruga = ladina nahavolt) kaovad omakorda tavaliselt pärast naise esimest sündi. Vagiina on varustatud veri läbi mitme arteri, nimelt arteria uterina harude kaudu (tuiksoon Euroopa emakas) ja arteria pudenda interna ning allpool asuva arteria vesicalise kaudu (kuseteede arter) põis). Venoosne veri tupe voolab läbi venoosse võrgu, plexus venosus vaginalis, suurde venoosse laevad (Venae iliacae internae).
Tupe närvivarustuse eest vastutab autonoomne närvipõimik, põimik uterovaginalis. Samuti on tupp ühendatud lümfisüsteem. Lümfi väljavool läbib mitu lümf sõlmed (Nodi lymphatici), nimelt sisemine vaagen lümfisõlmed (Nodi lymphatici iliaci interni) ja kubeme pindmised lümfisõlmed (Nodi lymphatici inguinales superficiales).
