Sissejuhatus
Peapööritus on üks levinumaid meditsiinilisi probleeme. Umbes iga kümnes perearstiga konsulteeriv patsient kurdab selle üle. Põhjused võivad seevastu olla äärmiselt mitmekesised.
Põhjuse määramisel on olulised tegurid haiguslugu, millal pearinglus tekib ja millisel kujul see avaldub. Näitena võib eristada püsivalt või rünnakutes esinevat pearinglust, alati sama liigutusega või hajusalt, samuti pöörlev vertiigo (nagu karussellil) ja vestibulaarne peapööritus (nagu paadil). Lähemalt vaadatakse peapööritust, mis tekib lamades.
Miks mul tekib pearinglus lamades?
Pearinglus, mis tekib lamades, on sageli healoomuline. Kui pearinglus tekib alles siis ,. juhataja asendit muudetakse, näiteks lamades, võib eeldada, et põhjus peitub vestibulaarse organi enda häiretes. Selle mõistmiseks tuleb meeles pidada oreli struktuuri: oreli põhistruktuuri moodustavad kolm vedelikuga täidetud võlvikut, millest igaüks on ruumis ühes suunas suunatud.
Kui orel liigub või asendit muudab, pannakse vedelik liikuma ja see läbib sensoorseid rakke, mis registreerivad liikumise ja saadavad seejärel signaali aju. Kui mõlema kõrva liikumissignaal on sama, siis aju on toimiv tunne tasakaal. Kui aga liikumissuunda muudetakse liiga kiiresti või kui mõlema kõrva teave ei ühti (või kõrvade liikumisandmed ei vasta silmade omale), aju on segaduses ja tulemust tajutakse pearinglusena.
Juhul kui peapööritus lamades nimetatakse seda ka “healoomuliseks paroksüsmaalseks Positsiooniline vertiigo“. See tähendab, et sõltuvalt positsioonist juhataja, äkki võib tekkida pearinglus. Selle põhjuseks on väikesed kivid (nn otoliidid), mis eralduvad osast tasakaaluelund ja siis rulli kaarekujul ringi, kui juhataja muudab positsiooni.
Tavaliselt on see ainult ühes kõrvas. Seal põhjustavad kivid valesid liikumissignaale, mida aju ei suuda õigesti tõlgendada. Aeg -ajalt tekib pearinglus, mis kaob uuesti, kui pead paigal hoida või kivid kaovad.
Vastupidiselt sellele on peapööritus, mis on püsiv või tuleb eikusagilt. Põhjust tuleb vähem otsida elundist tasakaal ise kui närv, mis liigub sealt ajju. Püsiv või ettearvamatu häire tasakaal tuleb pigem seostada närviärritustega. Selle põhjuseks võib olla näiteks närvipõletik või närvi suruvad kasvajad. Need on siis tõsised haigused, kuigi healoomulised paroksüsmaalsed positsiooniline vertiigo võib olla ka patsientidele ebameeldiv.
Kõik selle sarja artiklid:
