Sünonüümid
Vestibulaarne aparaat, vestibularis organ, vestibulaarne organ, vestibulaarse tasakaalu võime, liikumise koordinatsioon, pearinglus, vestibulaarse organi puudulikkus
Sissejuhatus
Inimese tasakaaluorgan asub sisekõrva, nn labürindis. Kaasatud on mitu struktuuri, vedelikku ja sensoorset välja, mis mõõdavad pöörlemis- ja sirgekiirendusi, et säilitada keha tasakaal ja võimaldada ruumis orienteerumist püsiva vaatevälja säilitamise kaudu.
Anatoomia
Tasakaaluelund paikneb koos kuulmisorgani osaga aastal sisekõrva, mis asub kolju mida nimetatakse petroosiks. Neid struktuure tuntakse labürintidena, kus kondiseid labürinte eristatakse membraanilistest labürintidest. Luudega labürindid on luudesse kinnitatud omavahel ühendatud õõnsused.
See algab aatriumist (vestibum), mis jätkub edasi sisekesta (kuulmisorgani osa) ja tahapoole poolringikujulistesse kanalitesse (tasakaaluorgani osa). See kondine labürint sisaldab veekindlat vedelikku, mida nimetatakse perilümfiks, milles membraanne labürint hõljub. Perilümf järgib luulise labürindi struktuuri ja esindab seega selle väljundit.
See on täidetud ka vedeliku, viskoosse endolümfiga. Labürindi teine jagunemine on vestibulaarseks ja kohleaarseks. Kochlear kuulub kuulmisorganisse, vestibulaarne aga tasakaal ja koosneb mitmest omavahel ühendatud osast: Võlvikud on üksteisega risti.
Kehatelgede suhtes kaldub ülemine 45 kraadi kesktasandist (keha peeglitelg) jooksmine läbi juhataja ja jalad), tagumine 45 kraadi kaldub frontaaltasapinnast ja külgmine 30 kraadi horisontaaltasandist. Membraaniline labürint sisaldab mitmeid sensoorseid välju, nn sensoorset epiteeli, mis vastutavad tasakaal parameetrid. Sacculuses ja Utriculuses on need Macula sacculi ja Macula utriculi (Macula = laik), mis on üksteise suhtes täisnurga all.
Võlvides on need 3 cristae ampullare (crista = kubemes). Nende sensoorsete väljade kaudu saadud teave edastatakse vestibulaarne närv, vestibulaarne närv, sensoorrakkude abil ja sealt edasi selle närvituumadeni, vertibulaarsed tuumad aju vars. Sealt edasi on ühendused aju (gyrus postcentralis), selgroog, muud ajutüve osad, väikepea, silmalihased ja muud lihaste osad.
- Sacculus (väike kott)
- Utriculus
- 3 kaarekanalid = Ductus semicirculares (poolringikujulised kanalid) à ülemine, tagumine ja külgmine
Erinevate sensoorse epiteeli struktuur on võrreldav, välja arvatud väikesed erinevused. Alati leidub sensoorseid rakke juuksed rakud ja tugirakud, millesse on kinnitatud juukserakud. Iga juuksed rakul on mitu rakulaiendit, nimelt pikk (Kinozilium) ja mitu lühikest (Stereozilien).
Neid ühendab vasakpoolne ots, mida võib ette kujutada kui köisilaadseid struktuure üksikute ripsmete (cilium = ripsmete) vahel. Üle juuksed ja tugirakkudeks on želatiinne mass, millel on selle asukohast erinev struktuur. Sacculus ja utriculus'e makulate kohal on nn želatiinne statoliitmembraan, mis saab oma nime varjatud kujul kaltsium karbonaatkristallid (= statoliidid).
Juukserakkude rakupikendused ulatuvad sellesse membraani. Kuid nad ei ole otseselt membraani sukeldatud, vaid on siiski ümbritsetud kitsa endolümfi sisaldava ruumiga. Võlvikristallid on seevastu kaetud kupliga, samuti želatiinimassiga, millesse ulatuvad välja ka rakupikendused.
Nii makulas kui ka ristis on juukserakud ühendatud vestibulaarne närv sünaptiliste ühenduste kaudu tasakaaluorganis. Sensoorne epiteel on ümbritsetud teistega epiteel, kuid on pikemad ja ulatuvad selle kohale. Labürindis leiduvatel vedelikel on ka eriline koostis.
Membraanilist labürinti ümbritsev perilümf sisaldab elektrolüüte sisaldavat vesilahust, mis on sarnane organismi interstitsiaalse vedelikuga. See tähendab, et naatrium sisu on kõrge, kuid kaalium sisu on madal. Perilümfi moodustumise mehhanismi ei mõisteta hästi; seos subaraknoidse ruumiga aju, mis asub aju ja meninges, mängib ilmselt rolli. Membraanilises labürindis sisalduv endolümf on samuti vedelik, kuid erinevalt perilümfist sisaldab see vähe naatrium ja palju kaalium. Endolümfi toodavad nii vestibulaarse labürindi kui ka kohleaarse labürindi (stria vascularis) struktuurid. Dokumendi erinev sisu elektrolüüdid (= ioonid) on oluline sensoorsete rakkude ergastamiseks, mis võib teavet edasi anda ajju.
