Kuidas eksam toimib?
Sellinki uurimismeetod on tuntud ka kui Enteroclysma ehk topeltkontrastne uurimine peensoolde Sellinki sõnul. Seda kasutatakse peensoolde ja seeläbi erinevate soolehaiguste avastamiseks. Patsient peab olema paastumine ja on võtnud lahtistid eelnevalt, muidu ei saa soolestikku hinnata.
Uuringu ajal manustatakse patsiendile kahte erinevat kontrastainet. Positiivne kontrastaine (baarium sulfaat) ja negatiivne kontrastaine (metüültselluloos). Positiivne tähendab, et kontrastaine viib pildistamisel signaali suurenemiseni, st piirkonnad, millele kontrastaine on kinnitatud, tunduvad heledamad.
Sel juhul on need sooleseinad. Negatiivne kontrastaine viib seevastu signaali intensiivsuse nõrgenemiseni. Üks saab topeltkontrasti.
Esiteks sisestatakse patsiendi kaudu sond nina, mille kaudu manustatakse esmalt positiivset kontrastainet. Sellele järgneb negatiivne kontrastaine, mis tagab positiivse kontrastaine jaotumise kogu soolestikus ja kinnitub sooleseintele. Nõrgema signaali intensiivsusega negatiivne kontrastaine paikneb seejärel soolestiku keskosas, nii et sooleseinad säravad heledamalt kui valendik.
See tagab, et sooleseinu saab patsiendi röntgenülesvõttel eriti hästi hinnata. Arst pöörab tähelepanu nii sooleseinte voltimisele ja paksusele, lekkimisele ehk sellele, kas kontrastaine lekib teatud punktis, soolemotoorika funktsioonihäiretele, soolestiku kitsendustele (stenoosidele) kui ka täitevigadele ehk kohtadele kus kontrastaine ei kogune. The peensoolde seetõttu saab uuringu käigus väga hästi uurida kõrvalekaldeid.
Näidustused Sellinki eksamiks
Sellinki uurimismeetodit kasutatakse mitmel näidustusel. Nende hulka kuuluvad kroonilised põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, haavandiline koliit), soolemotoorika funktsioonihäired, soolekasvajate, divertikulaaride, aga ka abstsesside, fistulite ja ahenemiste (stenooside) tuvastamine. On siiski olukordi, kus Sellinki uurimismeetodit ei tohi kasutada.
Nende hulka kuulub kahtlustatav leke sooleseintes (perforatsioon), kuna muidu lekitaks kontrastaine vabasse kõhuõõnde. Baariumsulfaadi korral tooks see kaasa tõsiseid tüsistusi koos kõhukelme, mida on raske ravida ja mis on patsiendile ohtlik. Lisaks ei tohi Sellinki uurimismeetodit kasutada, kui patsiendil on viimase 14 päeva jooksul tehtud kõhuoperatsioon, kui sooleparalüüs (halvatus) või soolesulgus (iileust) kahtlustatakse.
Kõik selle sarja artiklid:
