Seeniorid – taastusravi abil vormis püsimine

Ka vanemas eas ei pea kõik kogu aeg allamäge olema. Need, kes oma võimaluste piires võimalikult palju liiguvad, võivad saavutada märgatavaid edusamme.

Insuldid või kukkumised, mille tagajärjeks on luumurrud, röövivad paljudelt vanematelt inimestelt vähemalt ajutiselt liikumisvõime. Isegi lühike passiivsus mõjub kehale ja vaimule negatiivselt, eriti vanemas eas. Eakatel on oht jääda püsivalt sõltuvaks toetusest ja hooldusest.

Äkiline raske haigus ei pea aga tähendama iseseisva koduse elu lõppu. Taastusravi aitab leida väljapääsu kardetud ühesuunalisest tänavast haiglast otse hooldekodusse. Eesmärk on elada iseseisvalt, võimalusel ka ambulatoorse raviteenuse toel.

Iseseisvuse säilitamine

Inimestele, kes veel töötavad, peaks rehabilitatsioon võimaldama eelkõige naasta tavapärasele tööle. Vanuse kasvades aga eesmärgid nihkuvad. Eesmärk on nüüd taastada, parandada või säilitada iseseisev toime oma kodus (igapäevane kompetents). Eesmärk on vähendada või ennetada hooldusvajadust.

Taastusravi võimalused

Lisaks peab eakatel olema võimalik ise jõuda oma kodu lähedal asuvasse päevakliinikusse või ambulatoorsesse taastusravi keskusesse, kasutades selleks lähedaste abi või organiseeritud järele- ja kohaletoomise teenust. Ambulatoorne taastusravi on tavaliselt piiratud 20 ravipäevaga. Kui nimetatud ravieesmärki selle aja jooksul ei saavutata, saab kindlustusseltsilt taotleda taastusravi ajaks ajapikendust.

Tee taastusravi juurde

Mida varem taastusravi algab, näiteks pärast insulti, seda edukam see tõotab olla. Enne taastusraviasutuse valimist peate saama tervisekindlustusseltsilt nõusoleku. Tavaliselt esitab avalduse teid haiglas raviv arst.

Taastusravi taotlusi saavad esitada ka erapraksises või haigekassa raviteenistuse (MDK) hinnangu alusel arstid. Erahoolduskindlustuse puhul teeb seda Medicproof. Sobiva taastusraviasutuse valikul on abiks haigla sotsiaalteenistus, haigekassa või spetsiaalsed internetiportaalid.

Taastusravi on kasulik:

  • Kaheksa nädalat treeninguid treeningseadmetel võib mõõdetavalt suurendada lihasjõudu isegi 65–95-aastastel*.
  • Koolitatud uuringus osalejad reageerisid ka uutele väljakutsetele vähem murelikult.

Teraapia meeskond

Geriaatrilise taastusravi patsientide keskmine vanus on umbes 80 aastat. Peaaegu alati on patsientidel lisaks põhihaigusele ka täiendavad seisundid, mis nõuavad ka ravi. Sellele erinevate tervisehäirete värvikale puntrale vastab sama värvikas ravimeeskond: käsikäes töötavad arstid, õed, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja toitumisspetsialistid.

Pärast paari esimest taastusravi päeva seatakse igale individuaalsele taastusravipatsiendile konkreetsed eesmärgid (geriaatriline hindamine): See tähendab, et ravi osutajad keskenduvad vähem diagnoosile ja rohkem olemasolevatele kahjustustele. Kõik ravimeeskonna liikmed teatavad, millised puuded ja probleemid nad on oma piirkonnas avastanud. Ühiselt määratakse rehabilitatsioonipotentsiaal ja iganädalased koosolekud kontrollitakse, kas eesmärgid on saavutatavad.

Motivatsioon – kõik ja lõpp

Ettevalmistus koju

Teraapia ajal annavad füsioterapeudid ja tegevusterapeudid patsientidele vastavalt vajadusele individuaalselt kohandatud abivahendeid. Samuti tutvustavad terapeudid lähedasi puuetega ja abivahenditega nagu ratastool või rollaator.

Tegevusterapeudid või sotsiaalpedagoogid on patsiendiga üks kord tema kodus kaasas. Nad kontrollivad, kas teatud abivahendid võiksid muuta elu kodus lihtsamaks või on vaja ümberehitusmeetmeid (kodukohandus). See kohalik kohtumine võib aga paljastada, et praegusesse kodukeskkonda naasmine kujutab endast liiga suurt ohutusriski.

Ambulatoorne turvavõrk paigaldatakse aegsasti enne väljakirjutamist, et tagada piisav meditsiiniline, õendusabi ja kodune abi kodus.

Ärge laske järele anda

Sugulased mängivad väga olulist rolli. Tunnustamine ja julgustamine tugevdavad motivatsiooni ja enesekindlust ka pärast taastusravi. Et saavutatud rehabilitatsioonieesmärgid oleksid pikas perspektiivis jätkusuutlikud, peavad õpitud harjutused saama ka tagantjärele igapäevase rutiini lahutamatuks osaks.

Näiteks füsioterapeudid peaksid seda sõltumatut järelravi pikemate ajavahemike järel üle vaatama.