Pikaajaline EKG: ravi, mõju ja riskid

A pikaajaline EKG salvestab nn elektrokardiogramm - pikema aja vältel, et teha kindlaks, kas on süda on kohal. Seda kasutatakse näiteks rütmihäirete või muu võimaliku avastamiseks või jälgimiseks süda haigus.

Mis on pikaajaline EKG?

A pikaajaline EKG salvestab nn elektrokardiogramm - pikema aja vältel, et teha kindlaks, kas on süda on kohal. A pikaajaline EKG töötab nagu tavaline puhkeolekus EKG. Mõlemas protseduuris joonistatakse südame aktiivsus laine kujul südame funktsiooni kontrollimiseks ja hindamiseks. Tuletatakse ja registreeritakse iga südamelöögi elektrilised impulsid. Pikaajaline EKG registreeritakse patsiendi elektroodide ja kaablite kaudu ühendatud väga väikese kehas kantud seadme abil. Sellel seadmel on elektroonilised andmed mälu millele südame aktiivsus registreeritakse, tavaliselt 24 tunni jooksul. Pärast pikaajalise EKG teostamist loetakse tulemused arvutist läbi ja arst hindab neid. Ekraanil või väljatrükil on näha pikaajalise EKG kõver, mille erinevad piirkonnad saab kumbki määrata südame ergutuse sektsioonile, st südame erinevatele piirkondadele. Pikaajaline EKG on põhiline diagnostiline protseduur ja seda kasutavad eriti internid. See võimaldab täpset diagnoosi ja on vähe riske.

Funktsioon, mõju ja eesmärgid

Pikaajalist EKG-d kasutatakse südamefunktsiooni ööpäevaste ja öiste variatsioonide kontrollimiseks vähemalt 18 tunni jooksul, kuid tavaliselt 24 tunni jooksul. Seevastu puhke EKG-d kasutatakse koheseks uuringuks, mis kestab vaid 5-10 minutit, ja a stress EKG kestab füüsilise koormuse korral (ergomeeter) 35–40 minutit. Pikaajaline EKG annab arstile ülevaate sellest, kuidas muutub inimese südame jõudlus igapäevaste toimingute ajal ja erinevates olukordades. Seda protseduuri kasutatakse erinevate südamehaiguste ja südamehaiguste üksikasjalikumaks uurimiseks ja hindamiseks pikema aja jooksul. See on eriti kasulik võimaliku tuvastamiseks või välistamiseks südame rütmihäired selliste sümptomite korral nagu südamepekslemine, pearinglus või minestavad loitsud (sünkoop). Sisse südame rütmihäired, süda lööb kas liiga aeglaselt või liiga kiiresti. Kuna need häired ilmnevad mõnikord ainult aeg-ajalt, ei tuvasta neid alati puhkeolekus EKG. Pikaajaline EKG aitab luua seose ebaselgete füüsiliste kaebuste ja ebaregulaarse südamerütmi vahel. Lisaks suudab pikaajaline EKG tuvastada võimalikke ohtlikke vereringehäired põhjustatud pärgarteri kitsendustest laevad. Need ei põhjusta alati valu, nii et nad on "vaikivad" (vaikne isheemia). Pikaajaline EKG on eriti kasulik öiste südamehäirete diagnostilise protseduurina, mida magav patsient ei märka. Seda kasutatakse loomulikult ka südamefunktsiooni jälgimiseks pärast a südameatakk samuti pärast a südamestimulaator. Pikaajalise EKG ajal lindistatakse patsiendi kehale kuni kuus elektroodi. Need on omakorda ühendatud kaablite kaudu pikaajalise EKG seadmega, millest EKG salvestatakse elektroonilistesse andmetesse mälu. Kaablid lastakse üle riiete, samal ajal kui patsient saab seadme kas vöökohale kinnitada või selle ümber riputada. kael. Lisaks palutakse patsiendil pikaajalise EKG ajal registreerida oma tegevused, füüsilised vaatlused ja kõik kaebused logisse. Seejärel kuvatakse spetsiaalse hindamisseadme abil ekraanil pikaajaline EKG. See trükitakse tavaliselt välja ja seejärel hinnatakse kas automaatselt või arsti poolt. Siin kontrollitakse iga südamelöögi häiret. Pikaajalisi EKG-seadmeid on kahte tüüpi. Üks põhineb pideval salvestamisel, kus salvestatakse iga südamelöök, ja teine ​​katkendlikul salvestusel, kus ainult südame rütmihäired on salvestatud.

Riskid ja ohud

Pikaajalise EKG-ga ei kaasne komplikatsioone ja see on praktiliselt riskivaba. Pärast keha külge kinnitatud kaablite ja elektroodide põhjustatud esialgset tundmatut tunnet ei ole neid päeva jooksul peaaegu märgatud. Öösel võib see seade siiski veidi häirida. Lisaks võib juhtuda, et kaabel eraldub liimipunktist, mis katkestab salvestamise. Vahel võib elektroodide kinnitamise ajal esineda sügelevat löövet. Pikaajalist EKG-seadet ei tohiks kanda töökohtades, kus on tuleohtlike gaaside väljavoolu oht, mis tekitab plahvatusohu.