Profülaktika
Kuna haigusega mõjutama viirused võib olla mitte ainult ebameeldiv, vaid isegi väga ohtlik, on soovitatav vältida haiguse enda puhangut. Ainus tõeliselt tõhus meetod haiguse ennetamiseks mõjutama viirused on nende vastu vaktsineerimine. Kuna aga teatud rühmad mõjutama viirused kõrge mutatsioonimääraga, tuleb regulaarsete ajavahemike järel välja töötada uus vaktsiin, et kaitsta enamiku gripiviiruste eest.
Alaline vaktsineerimiskomisjon (STIKO) on välja andnud soovituse gripi vastaste vaktsineerimiste iga-aastastele tugevdajatele teatud riskirühmade jaoks. Nende riskirühmade hulka kuuluvad: Vaktsineerimise kulud katavad tavaliselt riiklikud või eraõiguslikud kindlustusseltsid. Iga inimene peab ise otsustama, kuidas vaktsineerida.
Inimestele, kes ei kuulu nendesse riskirühmadesse, ei soovitata gripiviiruste vastu vaktsineerida. Kuid kuna immuunsüsteemi nendest inimrühmadest suudab enamasti haigus iseseisvalt võidelda, vaktsineerimise kiireloomulisus tuleb liigitada madalamaks. Üldiselt näitavad Robert Kochi instituudi andmed, et hooajal 2009/10 vaktsineeriti gripiviiruse vastu umbes 26.6% täiskasvanud elanikkonnast.
Individuaalsete riskirühmade näitajad on veidi kõrgemad, kuid ei vasta Euroopa Liidu eesmärkidele, mille eesmärk on saavutada näiteks üle 60-aastaste eakate inimeste vaktsineerimise määr 75% -st. Muud meetmed, mis võivad gripiviirustega haigust ära hoida, on isiklik hügieen. Eriti mitu korda päevas käte pesemine ja desinfitseerimine võib tõhusalt ära hoida viirusnakkuse.
Isikud, kellel on suurenenud riskiprofiil, peaksid haigete inimestega suheldes olema eriti ettevaatlikud ja võtma ettevaatusabinõusid, mis võivad nakkust ära hoida. Nende hulka kuulub näiteks a kandmine suu Isikud, kelle vaktsineerimine viiruse vastu pole erinevatel põhjustel enam võimalik (näiteks tugevalt nõrgenenud immuunsüsteemi) saab profülaktikana ravida neuraminidaasi inhibiitoritega. Kõrvaltoimed ilmnevad sageli pärast gripp vaktsineerimised.
- Kõik üle 60-aastased isikud
- Kõik rasedad naised, kes on gripihooajal rasedad
- Isikud, kellel on teatud varasemate haiguste tõttu oht nakatuda gripiviirustesse
- Vanadekodude või hooldekodude elanikud
- Inimesed, kellel on suurem oht haigestuda (nt meditsiinitöötajad) või kellel on suurem oht nakatada teisi inimesi (nt õpetajad)
- Nagu ka kodu- või metslindudega kokkupuutuvad inimesed
