Menetlus
Röntgen stimuleeriv kiirgus viiakse tavaliselt läbi spetsialiseeritud kiirituskliinikutes radioloogide juhtimisel. Sageli tehakse tihedat interdistsiplinaarset koostööd teiste valdkondade spetsialistidega (nt ortopeedid). Pärast märkimist Röntgen stimulatsiooni kiiritamist on spetsialist kontrollinud, määratakse täpne kiirgusdoos, seansside arv ja kiirguse suund.
Seejärel kiirgustundlikud kehapiirkonnad nagu kilpnääre või suguelundite või kõhu piirkond on kaetud plii põlledega, et kaitsta neid kiirguse eest. Lõpuks Röntgen stimulatsioonikiirgus ise kestab vaid mõni minut või isegi sekundit. Reeglina on Röntgenkiirte stimulatsioon ravi viiakse läbi seeriana 6-12 seanssi 2-3 seansiga nädalas. Põhimõtteliselt kasutatakse samu seadmeid nagu aastal vähk kiiritusravi, kuid kiiritusdoos ühe seansi kohta on vahemikus 0.5 kuni 5 halli (kanna kannuste puhul kuni 20 halli), vähk kasutatakse raviannuseid 40-70 Grey. Kui paranemist ei toimu, võib pärast mitmekuulist pausi teha uue seeria.
Riskid
Röntgenkiirguse riskid ja kõrvaltoimed on võrreldes nendega väga madalad valuvaigistid.Kuna erinevalt tablettide võtmisest, ei toimu selle ajal organismi toimeaineid Röntgenkiirte stimulatsioon kiirgust, otseseid süsteemseid (st kogu keha mõjutavaid) kõrvaltoimeid ei saa tekitada. Ainult kohapeal, st kiiritamiskohas, on nahaärrituse võimalus punetuse või kuivuse kujul. Nende nahanähtude vältimiseks või vähemalt leevendamiseks on soovitatav piisava nahahoolduse osas konsulteerida raviva radioterapeudiga.
Sellest tuleb eristada röntgenärrituse pikaajalisi riske. Hoolimata ülimadalast kiirgusdoosist suurendab kiiritusravi kasvajate või elundite häirete tekkimise riski vaid veidi. See aspekt muudab sel viisil ravitud patsientide regulaarse järelkontrolli vajalikuks vähemalt 6 kuu jooksul pärast kiiritamist. Lastel ja rasedatel naistel Röntgenkiirte stimulatsioon kiiritust tuleks vältida ja tuleks kasutada meditsiinilist või kirurgilist ravi.
