. süda pumbad veri keha ja kõigi selle organite hapnikuga varustamiseks (südame ülesanne). Ta teeb seda kõike ise, st see ei stimuleeri seda närve väljastpoolt, kuid sellel on spetsiaalsed rakud, mis toimivad sisemise kellana. Seda rakusüsteemi tuntakse stimulatsiooni juhtimissüsteemina või südamestimulaator süsteemi.
esmane südamestimulaator/ südamestimulaator on nn siinussõlm, mis asub parempoolne aatrium ja tavaliselt tagab a süda kiirus 60 kuni 80 lööki minutis. See edastab ergastust, nii et kodade ja seejärel vatsakeste kokkutõmbumine üksteise järel võimaldab süda peksma reguleeritud rütmis. Kui süda ei löö teatud südamehaiguste korral piisavalt kiiresti või teeb pause, peab seda juhtimissüsteemi toetama väline südamestimulaator.
Kõigepealt on oluline otsustada, kas patsient vajab südamestimulaatorit ainult piiratud aja jooksul või on seda vaja püsivalt. Alles teisel juhul implanteeritakse südamestimulaator tegelikult. Ajutise ravi näidustused on näiteks kardiogeensed šokk (milles süda ei suuda piisavalt pumbata veri lühiajaliselt) või teatud mürgistused (näiteks taimse rebasega).
Südamestimulaatori pikaajalise kasutamise näidustus on peamiselt aastal bradükardia (kui süda lööb liiga aeglaselt), mis põhjustab patsiendile ebamugavust. Kodade fibrillatsioon võib põhjustada ka sellist sümptomit, kuna aatrium tõmbub liiga kiiresti ja liiga sageli korratult kokku, kusjuures vatsakestesse on võimalik edastada vaid mõnda lööki. Teine suur haiguste rühm, mille puhul on südamestimulaatori näidustusi, puudutab juhtimissüsteemi ennast.
Siin on ühelt poolt a siinussõlm düsfunktsioon (tuntud ka kui haige siinuse sündroom), milles südamestimulaatori funktsioon siinussõlm on häiritud või täielikult blokeeritud, mis tähendab, et südamelöögid võivad aeglustada kuni 40 lööki minutis. Südamestimulaator peab siis praktiliselt üle võtma siinussõlme funktsiooni. Lisaks on olemas mitut tüüpi nn südameplokke, milles defektne pole mitte elektriimpulsside genereerimine, vaid ülekandmine.
See juhtivuse häire võib paikneda aatriumis, aatriumi ja vatsakese vahel või vatsakese enda sees, kusjuures juhtivus võib kas edasi lükata või täielikult ebaõnnestuda. Sellisel juhul stimuleerib südamestimulaator sõltuvalt tüübist kas ainult aatriumi või aatriumi ja vatsakest. Karotiidse siinuse sündroom on ka südamestimulaatori näidustus.
Selle haiguse korral on unearter on ülemäära tundlik. Kui see piirkond on ärritunud (näiteks jõnks juhataja liigutused), südame löögisageduse langeb äärmiselt; südamestimulaator peab seetõttu vatsakesi stimuleerima. Samuti on näidustatud südamestimulaatorid südamerütmihäired, südamepuudulikkus (kui süda ei suuda piisavalt pumbata veri keha varustamiseks piisava hapnikuga) ja ebapiisav pulsisageduse tõus stressiolukordades.
