Määratlus
Siinusõlm (ka: sinuatriaalsõlm, SA-sõlm) on primaarne elektriline südamestimulaator Euroopa süda ja vastutab suures osas selle eest südame löögisageduse ja erutus.
Siinusõlme funktsioon
. süda on lihas, mis pumpab iseseisvalt, mis tähendab, et see ei sõltu närve nagu enamik lihaseid. Seda seetõttu, et süda on nn kellade või südamestimulaatoritega. Need on rakud, mis eralduvad iseenesest, praktiliselt nii, nagu oleks neid närvist saabuv signaal erutanud.
Neist kõige olulisem südamestimulaator keskused on siinusõlm. Tavaliselt asub see ülemuse ristmikul õõnesveen koos parempoolne aatrium, südamelihase äärmises kihis (epikardium) ja on kirjeldatud erinevaid kõrvalekaldeid. See ei ole tegelikult käegakatsutav sõlm, vaid lihtsalt üsna spindlikujuline rakkude kogum ja mõõdab keskmiselt umbes 0.5 cm.
See on varustatud veri parema pärgarteri haru kaudu tuiksoon. Tervel inimesel töötab siinusõlm puhkeasendis sagedusega umbes 60–80 lööki minutis. Seejärel levib ergastus siinussõlmest läbi kogu kodade töölihase ja jõuab seejärel stiimuli juhtimissüsteemi järgmise komponendini, nimelt atrioventrikulaarne sõlm (AV-sõlme), mis asub täpselt kodade ja kodade vahel.
Kui ergastus on siin edasi lükatud, nii et kodad ja vatsakesed lööksid eraldi, edastatakse see Tawara His-kimbu kaudu jalg ja Purkinje kiud, kuni see jõuab lõpuks vatsakese töötavate lihasteni, kus see põhjustab vatsakeste kokkutõmbumist ja veri südamest välja visata. Väljastpoolt võivad siinusõlme mõjutada autonoomse antagonistid närvisüsteem, sümpaatne ja parasümpaatiline närve. Kui sümpaatne närvisüsteem on aktiivsem, siinussõlm kiirendab selle tühjenemist, samas kui parasümpaatiline närvisüsteem ülekaalus, sagedus muutub madalamaks.
Siinusõlme mõjutavad erinevad haigused, mis on kokku võetud patoloogilise siinusõlme all “haige siinuse sündroom”(SSS). Nende hulka kuuluvad lihtsad sageduse muutused: kui see on liiga kiire, siis me räägime tahhükardia; kui see on liiga aeglane, siis meil on bradükardia. Halvim variant haige siinuse sündroom on siinuse seiskumine, st siinussõlme täielik rike, mille tulemuseks on südamefunktsiooni peatumine ja seega äge südame seiskumine.
Tavaliselt on pärast väikest pausi aga teisejärguline südamestimulaator on aktiveeritud, st tavaliselt AV-sõlme, mis võib täita sama funktsiooni nagu siinussõlm, kuid töötab madalamal sagedusel, tavaliselt 40–60 lööki minutis (ka tema kimbul on südamestimulaatori omadused, kuid siin on sagedus veelgi madalam). See sagedus on aga terve inimese jaoks piisav ja seetõttu on siinuse peatamine harva eluohtlik. Tänapäeval saab seda haigust kunstliku südamestimulaatori abil hästi kontrollida.
