Sümptomid
Tüüpilised sümptomid on rasked ja torkavad valu kahjustatud piirkonnas abaluu. Need tekivad liigutuste ajal, kus õlg on stressis või liigutatud, näiteks tööl või spordi ajal. Kui õlariba põletik struktuur on arenenum või selgem, valu võib ilmneda isegi vähem pingutavate liikumiste ajal või puhates.
Põletiku tagajärjel väheneb ka liikuvus. Lisaks valu (dolor) ja piiratud liikumisvõime (functio laesa), esinevad ka muud tüüpilised põletiku tunnused. Nende hulka kuuluvad ülekuumenemine (kalorsus), punetus (punetus) ja turse (kasvaja).
Diagnoos
Kogenud arst saab diagnoosi panna kliiniliselt sobivate sümptomite, näiteks valu, liikumispiirangute või isegi turse kombinatsiooni kaudu. Lisaks saab diagnoosi kinnitada ultraheli, Röntgen või erandjuhtudel MRI.
Ravi
Ravi õlariba põletik põhineb põletikuvastastel ja valu leevendavatel ravimitel nagu ibuprofeen or diklofenak. Ägeda olukorra korral on sageli kasulik ka puhata ja liikumatuks jääda abaluu. Selle tagajärjel taandub põletik sageli. Kui põletik ei taandu või kui see on krooniline protsess, ei tohiks õlga püsivalt leevendada, kuna see võib põhjustada suurenenud liikumispiiranguid ja lihaste kaotust.
Kasutamist šokk lained ja ultraheli võib kasutada ka põletikulise ravi terapeutiliste vahenditena. Külma kasutamine on abiks nii ägedate kui ka krooniliste protsesside korral, kuna see aeglustab põletikulisi protsesse ja leevendab ka valu.
- Ibuprofeen
- Diklofenak
Sooja rakendamine on aktiivse põletiku korral pigem kahjulik.
Kuumus suurendab veri vereringe ja põletik on veelgi intensiivistunud. Samuti suureneks turse, kuna kuumus põhjustab vedeliku suurema kogunemise. Kui tegemist on õlariba põletik, selle asemel tuleks kasutada külma.
TENS (transkutaanne elektriline närvistimulatsioon) võib aidata abaluu pärssides valusignaalide edastamist. Iseenesest ei vähenda TENS põletikku. Valu vähendades on aga valuvaigistid saab minimeerida.
