Sümptomid
Aeg nakatumise, st kokkupuute vahel a difteeria nakatunud inimene ja sümptomite tegelik tekkimine (inkubatsiooniperiood) on ainult kaks kuni neli päeva! Kuna mikroobe asuvad peamiselt kurgus, algul esineb kurguvalu. Kui patsient vaatab nüüd alla kurgustunneb ta ära valkjaspruuni katte (pseudomembraan, neelu difteeria), mis meenutab angiin tonsillaris (tonsilliit/ monsilliit).
Katte eemaldamisel pulgaga neelu limaskest veritsema. Neelamise raskused ja muutunud hääl (aphooniline hääl) kaasneb haigusega algusest peale. Tüüpilist magusat halba hingeõhku tajuvad teised.
Nakkus levib kiiresti kurgus. Kui kõri on mõjutatud (laudjas), ilmnevad tüüpilised sümptomid, näiteks Patsiendid tunnevad end raskelt haigena, neil on a palavik ja kehv kindral seisund.
- köha
- Hoarsus
- Õhupuudus
- Ja lämbumisoht.
Difteeria ohud
Hingetus ja lämbumisoht on laudja suurimad tüsistused. Corynebacterium diphteriae idu on võimeline tootma ka oma toksiini (difteeria toksiin). See mürk võib kahjustada paljusid elundeid: need on vaid mõned selle mürgi mõjudest. Ühe organi rünnaku korral on oht elule!
Ravi tuleb läbi viia kohe.
- Südamelihase põletik Endokardiit
- Vereringe šokk
- Neerupuudulikkus
- Kaelalihaste halvatus ja
- Keele turse (keisrilõige)
. bakterid mis põhjustavad difteeria on võimelised tootma nn toksiine. Need toksiinid eralduvad veri nakatunud isiku nakatumise ajal bakterid ja võivad siseneda keharakkudesse spetsiaalse mehhanismi kaudu.
Seal kinnituvad nad rakkude nn ribosoomid, mis vastutavad valgud. Valgud on inimese keha oluline osa ja neid on vaja rakkude ellujäämiseks. Difteeria toksiinide kinnitamine ribosoomid, tootmine valgud lahtris peatatakse.
See viib mõne aja pärast raku surma (nekroos), kuna ilma nende valkudeta ei saa ta ellu jääda. Mitme raku surm viib nn koesse nekroos, st koeosade surm. Difteeriale tüüpilised nn pseudomembraanid neelus koosnevad nendest surnud rakkudest ja fibriinist - ainest, mis ühendab rakke selle nahasarnase kihiga neelus.
