Sissejuhatus
Difteeria (laudjas) on nakkus kurgus bakter Corynebacterium diphteriae poolt. Difteeria esineb eelistatavalt kõrge asustustihedusega parasvöötmes. Tänapäeval on see meie laiuskraadidel muutunud õigeaegse vaktsineerimiskaitse tõttu üsna haruldaseks. Kuna tegemist on siiski ohtliku nakkushaigusega, tuleks lapsi difteeria vastu immuniseerida alates 3. elukuust.
Ülekandmine
Nakatumine toimub piiskade ja määrdumisega. Idule Corynebacterium diphteriae meeldib sisse elada kurgus inimestel ja levib kiiresti. Nakkuse levinum viis on piisknakkus, Kus bakterid jõudma kurgus piirkonna kaudu sülg nakatunud inimese keskkonnas.
See võib juhtuda aevastamise või köhimisega vahetus läheduses või suudlemisel. Harvaesinev nakkusviis nn naha difteeria korral on määrdunud nakkus või nakatus saastunud, st koloniseeritud bakterid, objektid. Kuid teised sisenemispunktid nina, on teada ka silmad ja nahahaavad.
Paljud inimesed läbivad “vaikse pidustuse”, st nad olid patogeeniga kontaktis, kuid ei haigestu. Difteeria muudab ettearvamatuks asjaolu, et iduga kokkupuutunud inimesed võivad siiski teisi nakatada. Seetõttu pole kunagi selge, kas ta on nüüd nakatunud või mitte. Otse troopilistes ja subtroopilistes piirkondades on selle suhtes alati ebakindlus, kui ei anta piisavalt inokuleerimiskaitset!
inkubatsiooniperiood, seega difteeriaga nakatumise vaheline periood bakterid ja haiguse puhang sümptomite kujul, võrdub difteeria haigusega 2–5 päeva. Tavaliselt jõuavad bakterid kurku nn piisknakkus. Seal nad pesitsevad, paljunevad ja 2-5 päeva pärast vallandavad esimesed sümptomid, nagu tugev kurgu turse, köha ja kate kurgu piirkonnas.
Alates inkubatsiooniperioodist tuleb nakkusohtlikkus eraldada. See kirjeldab perioodi, mil juba nakatunud inimene on teiste jaoks nakkav. Difteeria ravita on nakatunud inimene nakatunud teistele inimestele tema keskkonnas 2–4 nädala jooksul.
Ravi korral on nakkavus ainult 2 kuni 4 päeva. Difteeria põhjustav patogeen on Corynebacterium diphtheriae. See kuulub grampositiivsete pulgabakterite hulka.
See tähendab, et selle saab mikroskoobi all klassifitseerida grampositiivsete bakterite rühma, mille vastu näiteks teatud antibiootikumid on eriti tõhusad. Bakteril on nn fakultatiivne anaeroobne kasv. Vastupidiselt paljudele teistele patogeenidele ei sõltu ellujäämine õhust, mistõttu võib see rasketes tingimustes kasvada.
Siia alla kuulub näiteks asjaolu, et see on külmakindel, st säilib ka madalamal temperatuuril. Bakter võib difteeria tekitada ainult siis, kui see on tekitanud difteeria toksiini. Selle juhtumiseks peab see olema nakatunud nn faagiga. See on väike viirus, mis on spetsialiseerunud bakterite nakatamisele. Kui bakteris on faag, võib see seetõttu difteeria toksiini toota ja nakkuse ilmnemisel inimkehas vabastada.
