Sümptomid
Maapähkel on üks kõige allergeenilisemaid aineid, mis tähendab, et ainult väikesed kogused põhjustavad sageli väga tugevat ainet allergiline reaktsioon. Sümptomid tekivad tavaliselt kohe pärast maapähklite või maapähkleid sisaldavate toodete tarbimist. Sümptomid võivad ulatuda karvasest keel, põletamine, sügelus ja nahalööve eluohtlikule allergilisele šokk hingamisteede täieliku turse ja ebastabiilse vereringega.
Tõsine maapähkliallergia ei mõjuta tavaliselt ainult limaskesta suu kurgus, kus on otsene kokkupuude maapähklitega. Samuti on kogu keha süsteemne reaktsioon maapähklitele. Kontakt paneb keha oma immuunsüsteemi absoluutse hoiatuse korral.
. veri laevad on keha laienenud, nii et toodetud kaitseained jõuavad kiiresti kõikjale. Muuhulgas põhjustab see immuunrakkude naha pesemist, kus vallandunud immuunvastus näitab ennast a-kujul nahalööve. Tavaliselt on see kõige tugevam maapähklitega kokkupuutepunkti lähedal, st näol.
Sügelus, mis on maapähkliallergia sümptom, võib avalduda erineval viisil. Need, kellel on maapähklitele vaid väike reaktsioon, võivad tunda suu ja kurgu piirkonnas, kus on toimunud otsene kokkupuude maapähklitega. Tugevaid allergilisi reaktsioone iseloomustab kogu keha kaitsereaktsioon. See hõlmab immuunrakkude (mis võivad põhjustada sügelust) pesemist mitmesse kehaossa. Sügelus on tavaliselt eriti tugev maapähklitega kokkupuutepunkti lähedal.
Ravi
Maapähkliallergia ravi koosneb erinevatest komponentidest. Kõige olulisem neist on allergiat põhjustava aine tühistamine. Seetõttu tuleks maapähklite või maapähkleid sisaldavate toodete tarbimist absoluutselt vältida.
Sel viisil an allergiline reaktsioon saab vältida. Juhul, kui kokkupuude allergeeniga on siiski toimunud, sõltub ravi sellest, kui tugev on immuunsüsteemi on. Kerged reaktsioonid, mis koosnevad sügelusest, põletamine ja löövet võib tavaliselt oodata. Sellistes olukordades kasutatavad võimalikud ravimid on nn antihistamiinikumid.
Nad annavad vastulöögi histamiin, mis on allergiline reaktsioon. Tõsisemate reaktsioonide korral on sageli vajalik nn epi-pliiatsi erakorraline kasutamine. See sisaldab toimeainet epinefriini, tuntud ka kui adrenaliini, ja seda saab süstida otse kints lihas raske allergilise reaktsiooni korral.
Pliiatsit on lihtne kasutada ja seda saavad kannatanud isikud sekundite jooksul kasutada ka hädaolukorras. Lisaks tekib hingamisteede ja kurgu turse tõttu sageli tohutu õhupuudus. Seevastu on bronhodilataatorravimeid ehk aineid, mis laiendavad hingamisteid.
Abiks on ka selliste meetmete laiendamine nagu ajutine hapnikuvarustus. Selline allergiline šokk on eluohtlik hädaolukord, seetõttu tuleb vajalike ravimite manustamiseks viivitamatult kutsuda kiirabi. Raskemate reaktsioonide korral on sageli vajalik nn epi-pliiatsi erakorraline kasutamine.
See sisaldab toimeainet epinefriini, tuntud ka kui adrenaliini, ja seda saab süstida otse kints lihas raske allergilise reaktsiooni korral. Pliiatsit on lihtne kasutada ja seda saavad kannatanud isikud sekundite jooksul kasutada ka hädaolukorras. Lisaks tekib hingamisteede ja kurgu turse tõttu sageli tohutu õhupuudus.
Seevastu on olemas bronhodilataatorravimid ehk ained, mis laiendavad hingamisteid. Abiks on ka selliste meetmete laiendamine nagu ajutine hapnikuvarustus. Selline allergiline šokk on eluohtlik hädaolukord, seetõttu tuleb vajalike ravimite manustamiseks viivitamatult kutsuda kiirabi.
Maapähkliallergia võib mõnel mõjutatud inimesel põhjustada allergilise (ka anafülaktilise) šoki. See ülitugev reaktsioon on haruldane, kuid võib olla eluohtlik. Allergilist šokki võib pidada erinevate keha funktsioonide reaktsiooniks maapähklite tarbimisele.
Nende hulka kuuluvad väikseimate hingamisteede tugev kokkutõmbumine, mis põhjustab väljendunud hingamishäireid ja kardiovaskulaarsüsteem on samuti tugevalt mõjutatud. Sümptomite kombinatsioon võib mõne minuti jooksul surmaga lõppeda. Ülitundlikkus kasutatakse paljude allergiate korral teatud ainete suhtes allergilise reaktsiooni vähendamiseks.
Enamikul juhtudel manustatakse allergeene minimaalsetes kogustes umbes ühe kuu intervalliga kuude või aastate jooksul. Kogus on piisavalt suur, et keha saaks sellele reageerida. Samal ajal on allergeeni kogus liiga väike, et põhjustada tugevat allergilist reaktsiooni.
Aja jooksul suurendatakse annust üha enam, nii et keha harjub üha suurema koguse allergeeniga. Kuid toiduallergia korral on selline desensibiliseerimine sageli eriti keeruline. Maapähkliallergia korral ei kuulu desensibiliseerimine tavapäraste ravimeetmete hulka.
