Sissejuhatus
Kitsas anatoomilises mõttes kirjeldab rannakaar kõhreosa rinnak, mis tähistab 8.-10. ribi ühendust rinnaku külge. Need ribid 8-10 pole otsest kontakti rinnak ja on rinnaku külge kinnitatud ainult kaudselt kõhr. Laiemas tähenduses nimetatakse kondise rinnaosa alumist osa aga ka rannakaareks.
Üldisemas mõttes nimetatakse aga kondise rindkere alumist osa ka rannakaareks. Üldiselt on kaar, mis ulatub mõlemal küljel ribi ja selgroo vahele rinnak võib nimetada ka rannikukaareks. Valu ja ebamugavustunne selles piirkonnas võib tuleneda nii ribist luud ja lihased ning võivad pärineda ka selles piirkonnas asuvatest elunditest.
Anatoomia
Rannakaar anatoomilises piirkonnas on 8. - 10. roide kõhreühendus rinnaku, rinnalüliga. Rannakaar on osa rindkere alumise osa kirjandusest (/ -avamine). Selle moodustab 12. rindkere selgroolüli keha, 12. paar ribid ja 11. ribi paari otsad, rannakaar ja rinnaku alumine ots (mõõgaprotsess, xiphoidprotsess).
Põhja poole eraldab alumine rindkereõõs kõhuõõnest diafragma. Lisaks alumisele rindkerele on olemas ka ülemine rindkereosa, mille moodustab 1 rindkere selgroolüli, 1. paar ribid ja rinnaku ülemine serv. Tippu, kael Järgneb.
Kõik ribid koosnevad soonest juhataja, soonik kael ja ribi keha. Ribi juhataja ja kael on ühendatud rindkere selg ja kinnituvad seal sidemete abil. Läbi kõhr, ribid on omakorda kinnitatud rinnaku esiosa külge.
Ribid, mis kinnituvad nende abil otse rinnaku külge kõhr, nimetatakse tõelisteks ribideks (costae verae). Need on 1.-7. Ribid. 8.-10. Ribisid nimetatakse “valeribideks”, kuna nende kõhred kinnituvad järgmise kõrgema ribi külge ja tõmbuvad seega kaudselt rinnaku külge. Need moodustavad seega rannakaare. Inimestel on kokku 12 paari ribisid, kusjuures 11. ja 12. ribi ei jõua rinnaku külge ja lõpevad vabalt pagasiruumi seinas ilma teiste ribidega kokku puutumata. Üldiselt võib aga selgroo ja rinnaku vahelise ribiga moodustatud kaari nimetada ka rannakaareks.
