Valgetäpi haigus (Vitiligo): ravi

Üldised meetmed

  • Kui vajalik, kamuflaaž (parandav kosmeetika) või püsimeik (kosmeetiline hooldus, mis kasutab mikropigmentatsiooni, et simuleerida veekindlat, määrdumiskindlat ja pikka aega püsivat meiki).
  • Vältige mehaanilisi stiimuleid / vigastusi.
  • Psühhosotsiaalsete stresside vältimine:
    • Stress

Tavapärased mittekirurgilised ravimeetodid

  • Mikrodermabrasioon millele järgneb aktuaalne (aktuaalne) takrolismiravi (vt „Ravim Ravi”Allpool) on edukam kui ainult salvravi. Seda ravi tulemuseks oli väga hea repigmentatsioon 11.4% -l valgetest laikudest. Repigmentatsioon sõltus kahjustuste anatoomilisest piirkonnast: kael ja pagasiruum näitas enam kui 50% repigmentatsiooni sagedamini (75%) kui jäsemetel (41%); ainult 7% juhtudest muudeti käed ja jalad enam kui pooleks.
  • Ksenoon-kloriid eksimeerlaser (308-nm eksimeerlaser; ühevärviline valgus); näidustus: lokaliseeritud vitiligo; kolm rakendust nädalas - laser sobib ainult väikestele aladele, kuid on hästi efektiivne. Seal on parem ja kiirem repigmentatsioon kui tavapärase UV-ravi korral, tänu kõrgemale annus mida saab rakendada kohapeal.

Füsioteraapia (sh füsioteraapia)

Kasutatakse järgmisi fototeraapia vorme:

  • Kitsa spektriga UV-B ravi (311 nm UVB); kitsa spektriga UV-B näib olevat efektiivsem kui muud fototeraapiad. Näidustused: ulatuslik vitiligo; kui see mõjutab> 15-20% kehast, on soovitatav kiiritada kogu keha; eesmärk on lihtsalt nähtav erüteem (nahk punetus) ravi ajal; kui ravi osutub tõhusaks, jätkake vähemalt 9 kuud ja maksimaalselt 2 aastat.
    • Kitsa spektriga UV-B-raviga patsientidel ei ole suurem risk haigestuda melanoom (“Must nahk vähk“), Mitte-melanotsüütiline nahk vähk või Boweni tõbi (in situ naha lamerakk-kartsinoom ja üleminekulimaskestad), vastavalt ühele uuringule. Vitiligoga patsientidel, kellel oli suurem või võrdne 200 seanssi, oli oluliselt suurem risk aktiinne keratoos (krooniline epidermise kahjustus, mis on põhjustatud pikaajalisest intensiivsest päikesevalgusest, mis aastate pärast võib viima et naha lamerakk-kartsinoom).
    • Kitsa spektriga UV-B-ravi (311-nm UVB) vajadusel koos spetsiifiliste mikroelementide suukaudse lisamisega; vt „Teraapia mikrotoitainetega (elutähtsate ainetega)” - vajadusel sobiva dieedi võtmine täiendamine.
  • PUVA-ravi (psoraleen-ultraviolett-A: psoraleeni ja UVA-valguse kombineeritud kasutamine), paikselt kasutatav („paikne“) või süsteemne märkus. Suukaudset PUVA-d kasutatakse praegu teise rea ravina generaliseerunud vitiliigoga täiskasvanud patsientidel. Võrreldes kitsa spektriga UV-B-raviga on selle puuduseks madalam efektiivsus ning suurem lühi- ja pikaajaline risk. TULEMUS: repigmentatsiooni nähakse 70–80% PUVA patsientidest, kuid täielikku repigmentatsiooni on näha vaid 20% -l patsientidest.