Tüsistused | C-hepatiit

Tüsistused

Ligikaudu 80% kõigist täiskasvanutest hepatiidi C-nakkused esinevad kroonilise infektsioonina, mis ei põhjusta haiguse alguses sümptomeid ja avastatakse seetõttu hilja. The hepatiidi C-viirus kahjustab maks rakke ja paneb need kroonilise stressi alla. 20 aasta jooksul on maks rakud 20% -l neist patsientidest on nii tugevalt kahjustatud, et tekib maksatsirroos.

. maks rakud reageerivad hepatiidi C-viirus moodustades uue sidekoeehk siis nagu armid. Lisaks toimub maksa struktuuri nodulaarne ümberkujundamine. Maksatsirroosi ei saa ravida ja see on paljude maksahaiguste levinud lõppjärk.

Maksarakkude jätkuv kahjustus C-hepatiidi viirus viib maksatsirroosini, nagu eespool selgitatud. Maksa tsirroos võib areneda maksaks vähk, mida arstid nimetavad hepatotsellulaarseks kartsinoomiks (HCC). Igal aastal areneb maks umbes kaks kuni viis protsenti maksatsirroosiga patsientidest vähk. Patsiendid, kellel on lisaks nakkushaigusele ka riskifaktorid C-hepatiidi viirus on suurenenud risk. Need tegurid hõlmavad alkoholi tarbimist, rasvane maks ja nakkus teise hepatiidi viirusega.

Ravi

Infektsiooni ravimine a C-hepatiidi viirus (HCV) on põhimõtteliselt võimalik, kuid ravi toimub ainult ravimite abil. Kuigi enamikul juhtudel on võimalik saavutada täielik ravi, pole see alati nii. C-hepatiidi infektsiooni ravi eesmärk on alati viiruse paljunemise pärssimine patsiendi kehas.

Kuid terapeutilised lähenemisviisid erinevad sõltuvalt viiruse tüübist (genotüüp) ja staadiumist (äge / krooniline). Ägedat C-hepatiidi infektsiooni ravitakse nn alfa-peginterferooniga, mis põhjustab immuunrakkude stimuleerimisega viirusevastast kaitsereaktsiooniT-lümfotsüüdid). Kui seda ravimit võetakse nädalas umbes 24 nädala jooksul, vabaneb viiruskoormusest enam kui 95% patsientidest. Kui ei C-hepatiidi viirus geneetilist materjali (HCV-RNA) saab tuvastada veri veel 6 kuud pärast ravi lõppu loetakse patsient tervenenuks.

Kroonilise infektsiooni korral a C-hepatiidi viirus, kasutatakse kombineeritud ravimiravi. Ühelt poolt saab patsient iga päev ravimit (tabletti) ribaviriini, mis takistab C-hepatiidi geneetilise materjali paljunemist, ja teiselt poolt nn pegüleeritud interferoon alfa, mis takistab viiruse levikut muul viisil (immuunreaktsiooni kujul): patsient saab seda ravimit üks kord nädalas süstena. Lisaks ribaviriinile ja pegüleeritud interferoon alfa, võivad mõned patsiendid vajada kolmikravi, st teise ravimi manustamist.

See kolmas ravim on nn proteaasi inhibiitor. See inhibiitor hoiab ära viirusvalgu jaoturite (peptidaas) kahjustava funktsiooni. Ravi kestust kaalutakse individuaalselt ja see on vahemikus 18 kuni 24 kuud, sõltuvalt ravivastusest.

Lisaks viirust tapvatele omadustele võivad kõik need ülalnimetatud ravimid põhjustada ka mitmeid kõrvaltoimeid, näiteks gripp-taolised sümptomid (külmavärinad, palavik), juuste väljalangemine, nahareaktsioonid, kilpnäärme talitlushäired, väsimus ja neuroloogilised sümptomid (depressioon, ärevus, agressiivsus). See võib hävitada ka punase veri rakud (hemolüüs) ja vähendavad valged verelibled (leukotsütopeenia) ja vereliistakute (trombotsütopeenia). Tagajärjed on suurenenud vastuvõtlikkus nakkustele ja kalduvus veritsusele, samuti kurnatus ja loidus. Just arvukate ja sageli esinevate kõrvaltoimete, võimalike olemasolevate või kaasuvate haiguste ning C-hepatiidi ravimite ja teiste ravimite vahelise tugeva koostoime tõttu on otsus pegüleeritud ribaviriinravi kas või vastu interferoon alfa ja proteaasi inhibiitorit tuleb valmistada individuaalselt.