Ravi
Pikaajaline ravi Crohni tõbi algab alati remissioonist, st kui patsiendil pole ägenemist. Mesalasiini (5-ASA) pikaajaline ravi on soovitav, kuna see on efektiivne ja sellel on vähe kõrvaltoimeid. Mõnel patsiendil on see üks ravim juba piisav haiguse tõrjeks.
Kui see pole nii, siis täiendav kortisoon, võimalikult väikeses annuses, kasutatakse lokaalselt (klistiirina või klüsmana) või süsteemselt (tablettidena). Alternatiivselt võivad immunomodulaatorid nagu metotreksaat (MTX) või asatiopriin saab kasutada. Kahjuks võib viimast seostada tõsiste kõrvaltoimetega, mistõttu tuleb patsiente sageli uuesti uurida.
Head kogemused on saadud ka suhteliselt uute TNF-i blokaatoritega (nt Humira®) pikaajalises ravis. Tõsiste komplikatsioonide korral, nagu kitsendused, fistulid või abstsessid, võib vajalik olla kahjustatud soolelõikude kirurgiline eemaldamine. Humira® kuulub suhteliselt uude TNF-i blokaatorite rühma.
Ravimi toimeainet nimetatakse adalimumab. Remicade® (Infliksimab) on selle toimeainete rühma teine tuntud esindaja. Antikehana "võtab" kinni kehas ringleva TNF.
TNF on omakorda molekul, mille põletikulised rakud vabastavad, et meelitada selle põletikulisi rakke immuunsüsteemi ja stimuleerida neid paljunema. Kui see kõrvaldatakse Humira®, põletik nõrgeneb. Seda kasutatakse aastal Crohni tõbi kui muud ravimid ei too soovitud edu.
Seda tuleb regulaarselt süstida otse vereringesse. Kõrvaltoimete hulka kuuluvad mittespetsiifilised reaktsioonid, näiteks lihased valu, nahalööbed, isukaotus ja suurenenud nakkusoht. Uinuv Tuberkuloosi saab Humira® uuesti aktiveerida, mistõttu tuleks see enne ravi alustamist välistada. Ravi tüüp sõltub alati ägenemise raskusastmest.
Üldiselt võetakse kõigepealt soolestiku leevendamiseks ja toidus leiduvate allergeenide organismist eemaldamiseks toitumismeetmeid. Mõnel juhul on spetsiaalne vedel toit või toitumine „läbi vein"(parenteraalne toitumine) kasutatakse ägenemise ajaks. Ravimite osas on mesalasiin (5-ASA) ja kortisoon kohalikus vormis, st klistiiride või klysmadena (suposiitidena), kasutatakse kõigepealt. Kui põletikku ei saa sel viisil ohjeldada, kortisoon manustada süsteemselt, st tablettidena või intravenoosselt. Ravi edasise ebaõnnestumise korral võivad immunomodulaatorid nagu asatiopriin or metotreksaat kasutatakse.
Kõik selle sarja artiklid:
