Teraapia Pika nägemisega
Kaugnägemise korrigeerimiseks on nüüd mitu ravivõimalust. Vanim lahendus on prillid. Hiljem kontaktläätsed töötati välja.
Põhimõtteliselt kontaktläätsed on sarvkestale asetatud väikesed elastsed läätsed. Eeliseks on see, et te ei näe kohe, et kannate prillid (kosmeetiline efekt) ja sporti tehes pole vaja häirivaid ja mõnikord ohtlikke prille. Puuduseks on see, et mõlemad silmad ja kontaktläätsed vajavad erilist hoolt kontaktläätsede funktsionaalsuse säilitamiseks ja sarvkesta vigastuste vältimiseks.
Põhimõtteliselt on need kumerad läätsed (neid nimetatakse ka pluss- või koonduvateks läätsedeks), mis toetavad silma murdumisjõudu. See tähendab, et silmaga murdumisjõu osa asendatakse koonduva läätsega. Tänapäeval on tehnoloogia arenenud nii kaugele, et silma murdumisvõime arvutamine on muutunud väga lihtsaks.
Kuid nõutavate läätsede võimsuse määramiseks on vaja ka tundlikkust ja kogemusi, kuna täielikku kaugnägemist (majutuspasmi tõttu, vt eespool) ei ole võimalik parandada, vaid manifest ja latentne osa nii palju kui võimalik. Üldiselt võib seetõttu öelda, et võib välja kirjutada kõige tugevamad kumerad läätsed, kus ainult kauguse teravus on parim. Vahepeal on võimalik ka kaugnägelikkust ravida laserravi.
Sel juhul kasutatakse laserit sarvkesta töötlemiseks sellisel määral, et murdumisvõimsuse suhe on tagasi tasakaal silmamuna aksiaalse suhtega. Seda tüüpi ravi on enamikul juhtudel lihtne ja edukas. Sellest hoolimata tuleb arvestada mitmesuguste riskidega, nagu sarvkesta armid, üle- ja alakorrektsioon ning isegi nägemisteravuse halvenemine.
Prognoos
Kuna kaugnägelikkus iseenesest harva suureneb ja seda saab korrigeerivate läätsedega hõlpsasti ravida, on prognoos üsna hea. Kuigi presbüoopia suureneb vanusega, seda saab ravida vastavate korrigeerivate läätsedega.
