Submandibulaarne ganglion on kogumik närvirakk keha alalõualuu piirkonnas. The ganglion ühendab kursis parasümpaatilised närvikiud alalõualuu külge süljenäärmed ja toimib näärmetest pärit sümpaatsete kiudude transiidijaamana. Alalõua kahjustus ganglion võib häirida sülje sekretsiooni keelealusest ja submandibulaarsest näärmest.
Mis on submandibulaarne ganglion?
Ganglia on kollektsioonide sõlmeline paksenemine närvirakk kehad perifeerses piirkonnas närvisüsteem. Saksa kirjanduses nimetatakse neid sõlmekuju tõttu ka ganglionideks. Inimeses närvisüsteem parasümpaatiliste omadustega ganglione on erinevaid. Parasümpaatiline närvisüsteem on autonoomse närvisüsteemi osa, mis kontrollib kõiki autonoomseid keha protsesse koostoimes antagonistiga sümpaatiline närvisüsteem. Submandibulaarne ganglion vastab parasümpaatilisele närvisõlmele juhataja piirkonnas. Ganglionil on täpne lokaliseerimine trigonum submandibulare'is, eesmise osa kolmnurgakujulises piirkonnas kael piirkonnas. Närvisõlm on a jaotus sümpaatiliste närvikiudude koht, mis läbivad struktuuri ühendamata. Närvisõlmes on omavahel ühendatud ainult ganglioni parasümpaatilised kiud. Sel põhjusel kasutatakse terminit parasümpaatiline ganglion. Saksa kirjanduses nimetatakse submandibulaarset ganglioni mandibulaarseks ganglioniks.
Anatoomia ja struktuur
Submandibulaarne ganglion asub vahetult samanimelise süljenäärme, submandibulaarse nääre kohal. Siin külgneb ganglion hyoglossus lihase ja tagumise mylohyoid lihasega. Keelenärviga eksisteerib kaks ühendavat kiudkimpu. Parasümpaatiline juhataja ganglionil on parasümpaatilised ja sümpaatilised kiudomadused, kuid somaatilised kiud ei läbida seda. Struktuuri parasümpaatilised kiud pärinevad ülemise sülje tuuma neuronitest, mis jõuavad ganglioni kaudu näonärv ning trummikorda ja keelenärvi. Postganglioniliselt saab submandibulaarne ganglion sümpaatilisi närvikiude ülemisest emakakaela ganglionist. Need kiud sisenevad ganglioni nii välise unearteri kui ka näo kaudu tuiksoon. Üldiselt osutub alalõualuu närvisõlm üsna väikeseks ja kannab spindli kuju.
Funktsioon ja ülesanded
Kõigi sümpaatiliste kiudude puhul ei võta submandibulaarne ganglion aktiivset rolli, vaid vastab passiivsele transiidijaamale. Lülitamata läbivad need kiud läbi ganglioni ja liiguvad edasi süljenäärmed. Submandibulaarses ganglionis lülitatakse ainult parasümpaatilisi närvikiude. Seega tähistab närvisõlm lülitusjaama parasümpaatiline närvisüsteem. Parasümpaatilise kvaliteediga närvikiud lülitatakse struktuuris keelenärvikiudude (keelenärvi) teisele postganglionilisele neuronile. Pärast seda ümberlülitamist moodustavad postganglionilised kiud nn rami glandulares ja tõmbuvad kahele süljenäärmed alalõualuu piirkonnas (keelealune ja submandibulaarne nääre). Neid näärmeid innerveerivad vistsermotooriliselt närve. Vistsermotoorne innervatsioon vastab innervatsioonile, mida ei saa vabatahtlikult mõjutada. See tähendab, et sellega seotud lihastik kuulub tahtmatu keha lihasesse. Tahtmatute lihaste liikumine pääseb teadlikust kontrollist ja neid juhib puhtalt autonoomne närvisüsteem. Selline lihastik reguleerib kolme peamise süljenäärme liikumist. Submandibulaarne ganglion on kaudselt seotud nii süljenäärmete sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooniga. Parasümpaatilise kaudu närve, stimuleerib autonoomne närvisüsteem süljenäärmeid aktiivseks. Sümpaatne närve omakorda pärsivad süljenäärmete aktiivsust. Nii on see näiteks ekstreemsetes olukordades. Sellistes stressirohketes olukordades valmistab keha end ellujäämiseks ette tippvõimsuseks, suurendades sümpaatilise närvi aktiivsust stress. Kehafunktsioonid, millest võib esialgu loobuda, näiteks sülg, on vähenenud, nii et organism saab oma energia koondada elu säilitavatele keha funktsioonidele. Sisse lõõgastus olukordades domineerib parasümpaatiline mõju suurtele süljenäärmetele. Seega suureneb sülje sekretsioon oluliselt võrreldes stress olukorda stressseotud mõjud sümpaatiline närvisüsteem süljenäärmetel on tuttav olukord näiteks sörkjooksjatele. Ajal jooksmine, suu sageli muutub äärmiselt kuivaks ja neelamine muutub üha raskemaks.
Haigused
Submandibulaarse ganglioni struktuure võivad mitmesugused protsessid kahjustada. Lisaks traumale, kasvajatele või põletikvõib näiteks mõjutada ganglioni närvistruktuure. Sõltuvalt kahjustuse astmest ja kahjustatud struktuuride kvaliteedist tekivad ganglioni piirkonnas esinevate närvikahjustuste tõttu erinevad süljenäärmete sekretsiooni häired. Näiteks parasümpaatilise mõju nurjumisel lakkab näärmete sekretoorne aktiivsus. Kui aga sümpaatne mõju väheneb, siis parasümpaatiline närvisüsteem stimuleerib näärmeid peaaegu pidurdamatult eritama. Suurenenud süljeeritus on tuntud kui hüpersalivatsioon. Vähenenud süljeeritus on tuntud kui hüposalivatsioon. Submandibulaarse ganglioni kahjustus mõjutab ainult alalõualuu süljenäärmete, sublingvaalsete ja submandibulaarsete näärmete sülje sekretsiooni. Kõik muud süljenäärmed toimivad häirimata, hoolimata submandibulaarse ganglioni kahjustusest. Seetõttu ei pruugi isegi pärast submandibulaarse närvisõlme kahjustamist olla sülje sekretsiooni täielik peatumine, vaid maksimaalselt sülje väljundi diskreetne suurenemine või vähenemine. Märgid organismi ülemäärasest mõjust sümpaatiline närvisüsteem võib sisaldada kuiva suu samuti düsfaagia või halvad hambad. Kõigil alalõualuu süljenäärmete sekretoorsetel häiretel ei tohi olla midagi pistmist submandibulaarse ganglioni kahjustusega. Paljusid haigusi seostatakse sülje sekretsiooni häiretega, näiteks näärmehaigused nagu süljenäärme kasvajad. Ainevahetushaigused ja hormonaalsed düsfunktsioonid näitavad ka toimet sülg tootmine ja sekretsioon. Lisaks võivad ganglionis osalevad närvistruktuurid olla kahjustatud ka väljaspool närvisõlme asuvates kohtades ja põhjustada seeläbi ka sülje sekretsiooni häireid. Sel põhjusel ei ole alalõualuu süljenäärmetest pärinev süljenäärme nõrgenemine sugugi samaväärne alalõualuu närvisõlme kindla kahjustusega.
