Posttraumaatiline stressihäire: klassifikatsioon

Posttraumaatilise stressihäire (PTSD) on ICD-10 F43.1 poolt määratletud järgmiselt: See tekib hilinenud või pikaajalise reaktsioonina lühema või pikema kestusega stressirohkele sündmusele või olukorrale, erakorralisele ohule või katastroofilisele ulatusele, mis põhjustaks sügavat stressi peaaegu kõigis. Sellised eelsoodumused nagu teatud obsessiiv-kompulsiivsed või asteenilised isiksuseomadused või… Posttraumaatiline stressihäire: klassifikatsioon

Posttraumaatiline stressihäire: ravimiteraapia

Ravi eesmärk Sümptomite leevendamine või sümptomitest vabanemine Ravi soovitused Märkus: S3 juhendis rõhutatakse, et psühhotroopseid ravimeid ei tohi kasutada üksi ega traumajärgse stressihäire (PTSD) esmase ravina! Võimalik psühhotroopne ravim kroonilise PTSD korral: selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) (1. rea ravim). Paroksetiin (Saksamaa); paroksetiin ja sertraliin (Ameerika Ühendriigid). Valikuline… Posttraumaatiline stressihäire: ravimiteraapia

Posttraumaatiline stressihäire: sümptomid, kaebused, tunnused

Järgmised sümptomid ja kaebused võivad viidata traumajärgsele stressihäirele (PTSD). Vältimiskäitumine Hüperaktiivsus (esineb tavaliselt stressi korral). Seotud sümptomid Dissotsiatiivsed sümptomid (erinevad isiksuse seisundid (dissotsiatiivsed identiteedid) kontrollivad kordamööda inimese mõtteid, tundeid ja tegusid) (osaline) amneesiad Emotsionaalne lahterdamine piiratud mõjualaga… Posttraumaatiline stressihäire: sümptomid, kaebused, tunnused

Posttraumaatiline stressihäire: põhjused

Patogenees (haiguse areng) Traumajärgse stressihäire (PTSD) diagnoosimise peamine eeldus on trauma/stressi olemasolu, mida peetakse objektiivselt eluohtlikuks ja mis põhjustab subjektiivselt hirmu, abitust ja õudust. Uuringud näitavad, et vähenenud hipokampuse maht ja retseptorite või neurotransmitterite transportijate polümorfismid mõjutavad vastuseid. Lisaks on häiritud… Posttraumaatiline stressihäire: põhjused

Posttraumaatiline stressihäire: teraapia

Üldmeetmed Varajane sekkumine Kõigi üldiste meetmete järgimine jaotises „Unetus (unehäired)/Muu ravi/Üldmeetmed”. Patsiendi jälgimine; ägeda enesetapu (suitsiidirisk) korral: haiglaravi. Spordimeditsiin Vastupidavustreening (kardiotreening). Tervisliku või treeningkava koostamine sobivate spordialadega, lähtudes tervisekontrollist (tervisekontroll või sportlase kontroll). Üksikasjalik… Posttraumaatiline stressihäire: teraapia

Posttraumaatiline stressihäire: haiguslugu

Haiguslugu (haiguslugu) on traumajärgse stressihäire (PTSD) diagnoosimisel oluline komponent. Perekonna ajalugu Milline on teie pereliikmete üldine tervis? Sotsiaalne ajalugu Mis on teie amet? Kas olete töötu? Kas plaanite ennetähtaegselt pensionile jääda? Kas on mingeid tõendeid psühhosotsiaalse stressi või pinge kohta, mis on tingitud… Posttraumaatiline stressihäire: haiguslugu

Posttraumaatiline stressihäire: või midagi muud? Diferentsiaaldiagnoos

Psüühika-närvisüsteem (F00-F99; G00-G99). Afektiivsed häired Äge stressireaktsioon: sümptomatoloogia kestab vähem kui kuu (DSM -i kriteerium). Kohanemishäire: trauma on vähem raske; sümptomid on tavaliselt nõrgemad või puuduvad täielikultMärkus: PTSD A-kriteerium ei ole täidetud (vt allpool “Sümptomid-kaebused”). 2. PTSD A-kriteerium on täidetud, kuid see ei näita… Posttraumaatiline stressihäire: või midagi muud? Diferentsiaaldiagnoos

Posttraumaatiline stressihäire: tüsistused

Järgmised on peamised seisundid või tüsistused, millele võib kaasa aidata traumajärgne stressihäire (PTSD): Tegurid, mis mõjutavad tervislikku seisundit ja põhjustavad tervishoiu kasutamist (Z00-Z99). Enesetapp (enesetapp) Nahk ja nahaaluskoe (L00-L99) Psoriaas (psoriaas) Vereringesüsteem (I00-I99) Stenokardia (pitsitustunne rinnus; äkiline valu tekkimine südame piirkonnas). Apopleksia… Posttraumaatiline stressihäire: tüsistused