Vaikse südameataki sümptomid
Vaikne süda rünnakuga ei kaasne klassikalisi sümptomeid, mis tavaliselt iseloomustavad kliinilist pilti. Vaikseid infarkte esineb eriti sageli pikaajaliste diabeetikute korral. Nendel patsientidel on tavaliselt krooniline haigus polüneuropaatia, pidevalt progresseeruv kahjum närve.
Selle kaotuse tagajärjel tunnevad patsiendid end vähem valu ja ei suuda enam tajuda vegetatiivsete (tahtmatu, füüsilise) stiimuleid närvisüsteem hästi. Juhtiv sümptom valu rinnus on siis puudu ja diagnoos on tohutult keeruline. Vaikse infarkti korral ilmnevad muud sümptomid - näiteks iiveldus, oksendamine või pearinglus - on sageli esiplaanil, eksitades nii raviarste kui ka patsiente. Seega a süda rünnakut võib valesti tõlgendada kui lihtsat infektsiooni, millel võivad teatud tingimustel olla fataalsed tagajärjed. Lisaks diabeetikutele, naistele, üldiselt vanematele inimestele, läbinud patsientidele süda operatsioon või neer haiguste puhul on suurem oht vaikida südameatakk väheste või puuduvate sümptomitega. Seetõttu tuleks EKG-d regulaarselt võtta, isegi kui sümptomid ei viita otseselt a südameatakk.
Millised sümptomid on noortel?
Põhimõtteliselt südameatakk on keskmise ja kõrge vanusega haigus. Alates 45. eluaastast suureneb risk pidevalt, kuni saavutab haripunkti umbes 60-aastaselt. Noored võivad aga saada ka infarkti.
Tavaliselt ei juhtu seda ilma pikema mõtlemiseta, vaid pigem geneetiliste riskitegurite, sünnist saadik esinevate südamerikete või tohutult alatoitumine koos kaasnevaga ülekaaluline noortel aastatel. Sümptomid ei erine noortel patsientidel kui vanematel. Noortel on suurem võimalus kiiresti diagnoosida, kuna närvisüsteem on muutuste suhtes veelgi tundlikum ja tunneb ära valu stiimulid - mitte nagu vanematel patsientidel. Teiselt poolt südameataki diagnoos on ebatüüpiline madalama vanuserühma patsientide jaoks, mis omakorda võib diagnoosi edasi lükata. EKG on kiire ja odav ning seetõttu ei tohiks seda noortel ära jätta.
