Vastunäidustused
Mitte iga patsient, kes soovib a kops siirdamise saab tagada kopsu siirdamine. Selle üheks põhjuseks on doonorelundite puudumine ja on teatud vastunäidustusi kops siirdamine tuleks vältida. Üks vastunäidustus on näiteks veri mürgistus (sepsis).
Kopsu siirdamine hoidutakse ka kopsukasvaja korral, kuna eluiga vaevalt pikeneb. Muude elundite kroonilised funktsionaalsed häired, näiteks neer rike või raske maks kahjustus, võib olla ka vastunäidustus. Tõenäoliselt on kõige tõsisem vastunäidustus närvisüsteem või raske vaimuhaigus.
Liigne narkootikumide, alkoholi või nikotiin võib olla ka vastunäidustus. Kuna a siirdamine kaasneb alati immunosupressioon, vastunäidustuseks on ka kroonilised nakkushaigused. Kui patsient on nakatunud multiresistentse bakteriga, nt MRSAon kopsu siirdamine saab teha ainult siis, kui patsient on iduvaba.
Valmistamise aeg
A kopsu siirdamine on alati seotud teatud riskiga. Riski võimalikult madalaks hoidmiseks peab patsient enne siirdamist läbima mõned testid. Kõigepealt uuritakse rindkere piirkonda üksikasjalikult röntgenikiirte ja kompuutertomograafia (CT) abil.
Pärast ulatuslikke kopsufunktsiooni teste ja uuringuid süda kasutamine ehhokardiograafia, kõhupiirkond tuleb ka kõhu sonograafia abil üksikasjalikult uurida. Lisaks, veri kasvajahaiguse või infektsiooni välistamiseks tuleb patsiendilt võtta. Lisaks on õigussüda vajalik on ka kateetri uurimine, kuna tuleb analüüsida rõhu tingimusi kopsudes.
Lisaks peab alati olema psühholoogiline ekspertiis, kuna siirdamine on alati seotud suure psühholoogilise stressiga. Kui kõik need testid ja uuringud on lõpule viidud, saadetakse tulemused kopsu siirdamiskeskusesse ja arstide meeskond otsustab, kas siirdamine on vajalik või kui kiiresti peaks patsiendi võimalus uut kopsu realiseerida. Kuna kopsu pole tavaliselt kohe saadaval, peab patsient iga 3 kuu tagant tulema siirdamiskeskusesse kontrolli.
Niipea, kui sobiv doonorikops on saadaval, teavitab siirdamiskeskus patsienti ja peaks vältima edasist söömist ja joomist. Kui patsient on haiglasse jõudnud, tehakse otsus, kas kopsu saab siirdada või peab patsient koju minema ilma uue kopsuta. Kui aga patsient siirdatakse, viiakse ta tavaliselt otse operatsioonisaali ja tekitatakse anesteesia.
Tavaliselt siirdatakse mõlemad kopsud, kuna a kopsu siirdamine ainult ühest kopsust põhjustab sageli “vana” kopsu tõsiseid infektsioone. Kopsusagarate eemaldamiseks tehakse rindkere ristlõige. Seejärel eemaldatakse haige kops ja sisestatakse uus doonorkops.
Kõigepealt on uue kopsuga ühendatud kopsu bronhid ja kopsuveenid ning lõpuks kopsuarterid. Niipea kui veri saab uuesti ringlema hakata, peaks kops tööle hakkama. Lõikus on suletud ja patsient võetakse kõigepealt intensiivravi osakonda. Intensiivravi osakonnas viibimine ei tohiks olla pikem kui üks nädal, kuid umbes 15% -l juhtudest ilmnevad komplikatsioonid, mis põhjustavad pikema intensiivravi viibimise.
Probleemita juhtudel järgneb intensiivravi osakonnas viibimisele umbes 3-nädalane haiglas viibimine, mille jooksul patsient saab intensiivset füsioterapeutilist abi. Pärast siirdamist saab patsient immunosupressiivseid ravimeid, et vältida võimalikku kopsu äratõukereaktsiooni. Kuid need ravimid suruvad patsiendi kogu immuunsüsteemi.
Seetõttu on patsiendid pärast kopsu siirdamist vastuvõtlikumad seen-, viirus- või bakterihaigustele. Nende võimalikult madalaks hoidmiseks saab patsient võimaliku infektsiooni vältimiseks täiendavaid ravimeid. See peaks vähendama ka võimalikke nakkusohte ja patsiendil on nüüd võimalus uueks muretumaks eluks.
