Kolonoskoopia viitab jämesoole uurimisele (koolon) endoskoobiga. See on õhuke, paindlik, torukujuline instrument koos integreeritud valgusallikaga. Virtuaalne colonoscopy (sünonüümid: CT kolonoskoopia; CT kolonograafia; CTC; virtuaalne kolonoskoopia (VC) või CT kolonograafia, CT pneumokolon) viitab seevastu radioloogilise uuringu protseduurile, kus kompuutertomograafia (CT) kasutatakse pildi loomiseks koolon (jämesool), mis seejärel töödeldakse arvuti abil, et võimaldada jämesoole virtuaalset läbipääsu. Virtuaalne colonoscopy saab teha ka magnetresonantstomograafiaga (MRI). Siiani pole see meetod nii informatiivne kui kompuutertomograafia (CT), kuna pildi eraldusvõime on praegu ebapiisav.
Näidustused (kasutusvaldkonnad)
- Jämesoolevähi sõeluuring (jämesoolevähi sõeluuring).
- Sisemine polüübid või polüpoosihaigused koolon.
- Käärsoole kartsinoom (kolorektaalne kartsinoom; käärsoolevähki).
- Mittetäielik kolonoskoopia.
Protseduur
Kompuutertomograafia on üks mitteinvasiivsetest, see tähendab, et see ei tungi kehasse, pildistamine Röntgen diagnostilised protseduurid. Uuritav keha või kehaosa kujutatakse kiht kihi haaval kiiresti pöörleva kujutisega Röntgen toru. Arvuti mõõdab röntgenkiirte sumbumist, kui need keha läbivad, ja kasutab seda teavet uuritava kehaosa üksikasjaliku pildi määramiseks. CT (kompuutertomograafia) põhimõte on näidata Tihedus erinevate kudede erinevused. Näiteks, vesi on teistsugune Tihedus kui õhk või luu, mis väljendub erinevates hallides toonides. Uuring võtab vaid paar minutit ja see viiakse läbi patsiendi lamades. Nagu kolonoskoopia tavapärase vormi puhul, peab sool olema väga puhas, mistõttu peab patsient enne uuringut üks kuni kaks päeva joomise abil puhastama. lahendused. Viimastes seadmetes kasutatakse mitmekihilist meetodit, mis tähendab, et korraga võetakse mitu viilu. Kaasaegsetes uurimisseadmetes kasutatakse 64 viilu meetodit, st samal ajal valmistatakse 64 viilu. Seda meetodit saab võrrelda Rettigiga, mis on lõigatud spiraalselt. Sel juhul on tegemist siiski ainult ühe viiluga ja ülalkirjeldatud meetodis toodetakse spiraalina üksteise sees 64 viilu, mida arvuti töötleb. Kaasaegsed seadmed töötavad ka nn madalaannus tehnika, st nende täpsete piltide saamiseks, mille viilu paksus on kuni 50 mm, on vaja ainult 0.4% kiirgusest. Uued rekonstrueerimisalgoritmid (rekonstrueerimise arvutusmeetodid) võimaldavad seda täpsust. Virtuaalse kolonoskoopia korral tehakse CT-pildid patsiendi kõhust (kõhuõõnde). Seejärel töödeldakse neid arvutiprogrammi abil, nii et on näha soole kolmemõõtmeline läbipääs. Selle uuringu puuduseks võrreldes tavapärase kolonoskoopiaga on see, et tavapärane kolonoskoopia tuleb teha ka nähtavate leidude olemasolul, kuna mingit sekkumist nagu polüübid saab teostada virtuaalse vormiga. Lisaks kasutatakse virtuaalses kolonoskoopias röntgenikiirgust. Madalateannus”Tehnoloogia puhul on kiirguskoormus vahemikus 0.8–1.6 mSv (millisievert). Võrdluseks võib öelda, et Saksamaa loomulik kiirgus on umbes 2.4 mSv aastas. Võrdlevas uuringus tehti CT kolonograafia (CTC) 3,120 patsiendil ja optiline kolonoskoopia 3,163 patsiendil. Kui polüübid CTC-l tuvastati vähemalt 6 mm suurused patsiendid, neile patsientidele tehti ka kolonoskoopia, mille käigus need “limaskesta kasvud” eemaldati. Ravijuhiste kohaselt eemaldati kõik tuvastatud polüübid nendel patsientidel, keda uuriti peamiselt kolonoskoopiaga, hoolimata nende suurusest. KOKKUVÕTE: kolonoskoopia rühmas tehti rohkem kui neli korda rohkem protseduure, eemaldades 2,434 polüüpi, kui CTC rühmas, kus polüübid eemaldati ainult 561 juhul. Kolonoskoopia rühmas oli komplikatsioonide määr vastavalt kõrge, mis oli seega oluliselt kõrgem kui CTC rühmas (seitse soole perforatsiooni vs null). David H. Kim ja tema kaastöötajad Radioloogia USA-s Madisoni Wisconsini ülikoolis soovitas seepärast kolorektaalse skriiningu meetodina kasutada CT-kolonograafiat vähk selle võrreldava diagnostilise täpsuse tõttu, vähendades samas oluliselt polüpektoomia ja tüsistuste määra.
