Higistamine (hüperhidroos): sümptomid, kaebused, tunnused

Hüperhidroos (higistamine) on:

  • Lokaalne või fokaalne, st suurenenud higistamine teatud kehapiirkondades (nt kaenlaalused, käed, jalad).
  • Üldine, st suurenenud higistamine kogu kehas (nt öine higistamine). Üldine hüperhidroos esineb kaasuva sümptomina tavaliselt põhihaiguse olemasolul.

Primaarse fokaalse hüperhidroosi (PFH) diagnostilised kriteeriumid:

  • Positiivne perekonna ajalugu
  • Sümptomatoloogia algus juba aastal lapsepõlv või noorukieas (alla 25-aastased).
  • Kahepoolne, sümmeetriline higistamine eelsoodumiskohtades (keha piirkonnad, kus haigus esineb eelistatult: kaenlaalused, peopesad, jalatallad ja otsmik, harva kubemes, pärakakortsus jne)
  • Temperatuurist sõltumatu, ettearvamatu ja vabatahtlikult juhitav sündmus.
  • Jaod, mis toimuvad vähemalt kord nädalas
  • Higistamise püsimine une ajal
  • Igapäevaste tegevuste rikkumine

Hoiatussildid (punased lipud)

Sekundaarne generaliseerunud hüperhidroos

Sekundaarne piirkondlik ja fokaalne hüperhidroos (etioloogia / põhjused).

Maitsetundlik higistamine Pärast traumat / operatsiooni parotid nääre (Frey sündroom(aurikulotemporaalne sündroom), perifeerne neuropaatia (nt suhkurtõve korral)
Kompenseeriv higistamine Diabeetiline neuropaatia, Rossi sündroom (vähenenud või kaotatud higi sekretsiooni (hüpo- või anhidroos) samaaegne esinemine, pupillide tooniline kontraktsioon (pupillotoonia) ja nõrgestatud või kustutatud lihasrefleksid (hüporefleksia või arefleksia)) pärast rindkere sümpatektoomiat
Nahahaigused Organoidsed neerud, ekriinsed ja vaskulaarsed kasvajad, pachydermoperiostosis (PDP; primaarse hüpertroofilise artroosi / luuhaiguse vorm koos liigese osalusega), palmoplantaarsed keratoosid (peopesasid (= peopesa) ja tallaid mõjutavad keratiniseerumishäired) (ümbritsevad) haavand), amputatsioonikändul
Neuroloogilised haigused Apopleksia, selgroog vigastused, perifeersed neuropaatiad (perifeersete närvisüsteem), keeruline piirkondlik valu sündroom (inglise keeles valu sündroom, CRPS; krooniline neuroloogiline häire, mis tekib pärast pehmete kudede või närvikahjustust).
Rindkere kasvajad Bronhikartsinoom (kopsuvähk), mesotelioom (pleura (rindkere pleura) pahaloomuline kasvaja, mis pärineb mesoteliaalsetest rakkudest (tselloomne epiteel)), osteoom (luu healoomuline kasvaja), emakakaela ribi