Whipple'i tõbi- kõnekeeles tuntud kui Whipple'i tõbi - (sünonüümid: soole lipodüstroofia; Lipodystrophia zarnuis; Whipple'i tõbi; RHK-10-GM K90.8: Muu soole malabsorptsioon) on krooniline nakkushaigus, mille põhjustab aktinomütseet (rühm bakterid) Tropheryma whippelii (grampositiivne pulgabakter), mis mõjutab peensoolde. Lisaks soolesüsteemile võivad mõjutada ka muud elundisüsteemid (multisüsteemne haigus).
Haigustekitajat leidub näiteks kanalisatsioonis.
Haigust esineb väga harva.
Edastus inimeselt inimesele: ei.
Sooline suhe: isased ja naised on 3: 1. Varasemad uuringud on näidanud suhet isegi 8: 1.
Maksimaalne esinemissagedus: Haigus esineb valdavalt vanuses 30–60 aastat. Diagnoosimisel on haigestunud isikud keskmiselt 55-aastased.
Täpsemaid andmeid levimuse (haiguse sagedus) ja esinemissageduse (uute juhtude sagedus) kohta pole. Kesk-Euroopas näib see mõjutavat vähem kui ühte inimest miljoni kodaniku kohta aastas. Hinnanguliselt esineb soolevalendiku asümptomaatiline kolonisatsioon 1-2% elanikkonnast (Euroopas).
Käik ja prognoos: lisaks soolesüsteemile võivad mõjutada ka muud elundisüsteemid (multisüsteemne haigus). Sageli on esimene sümptom Whipple'i tõbi on oligoartriit (liigesepõletiku esinemine (artriit) vähem kui 5-l liigesed) Või sakroiliit (sacroiliaci liigese põletik ristluu ja niud). Need sümptomid võivad eelneda soolestiku sümptomitele - näiteks kõhulahtisus (kõhulahtisus), steatorröa (rasvane väljaheide) - kuni 10 aastat. Ravimine on võimalik ainult patogeeni likvideerimisega (kõrvaldamine idu). Ravita jätmisel on haigus surmav.
Whipple'i tõbi võib olla korduv. Kuna selle haruldase haiguse käik ei ole täpselt teada, peaks toimuma regulaarne jälgimine pikema aja jooksul.
