Zika viirusnakkus, tuntud alates 1947. aastast, on viirushaigus, mida levitavad sääsed. Seda on esinenud valdavalt Aafrikas, Kagu-Aasias ja Vaikse ookeani saartel. Alates 2015. aastast on Zika viiruse väga kiire ja ulatuslik levik tuvastatud ka Lõuna-Ameerika riikides.
Mis on Zika viirus?
Viirus avastati esmakordselt ahvist Ugandas 1947. aastal ja see sai nime Uganda pealinna Kampala lähedal asuva metsa järgi. Nagu dengue palavik ja kollapalavik viirused, Zika viirus kuulub Flaviviridae perekonda. Maailma andmetel teatati 1968. aastal esimesest inimjuhtumist Tervis Organisatsioon (WHO). Viirust edastavad nakatunud sääsed, näiteks Aasia tiigersääsk (Aedes albopictus) ja kollane palavik sääsk Aedes aegypti. Samuti on võimalik, et haigus võib inimeselt inimesele levida seksuaalvahekorra kaudu. Zika infektsioonid on täiskasvanutel tavaliselt kahjutud. Sageli jääb nakkus märkamatuks. Haigus põhjustab muidu kerget palavik, lööve ja sügelus, samuti peavalu, liigese ja lihase valu. Harvadel erandjuhtudel võivad siiski tekkida ohtlikumad arengud. Vastsündinute ohtu tuleks tõsiselt võtta. Ekspertide arvates on tõenäoline, et Zika viirus põhjustab raseduse ajal deformatsioone, eriti juhataja piirkond lootele. Vaktsineerimine või selle haiguse ravi pole veel saadaval. Ravida saab ainult neid sümptomeid, mis ilmnevad.
Esinemine, levik ja omadused
Ugandast pärit viirus esineb peamiselt troopilistes piirkondades. Kogu maailmas on paljud inimesed juba haigestunud putukahammustused. Samal ajal pole arvukalt juhtumeid registreeritud. Putukad korjavad viiruse üles juba nakatunud inimesi hammustades. The munad kollasest palavik sääski peetakse väga ellujäävaks. Kui nad läbivad pikki vahemaid laevakonteinerites, lennukites või veoautodes, siis väikeste lompidega vesi on nende ellujäämiseks piisavad. Kuna viirushaigused esinevad piirkondades, kus ka sääsed on laialt levinud, võib neid suure tõenäosusega pidada viiruse edasikandumise peamiseks põhjuseks. Pärast haiguste avastamist Aafrikas, Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas levib viirus peamiselt Lõuna-Ameerikas. Viirus võis sinna kanduda 2014. aasta Brasiilias toimunud maailmameistrivõistluste ajal. Põhja-, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas on mõjutatud juba 21 riiki, sealhulgas Brasiilia, Kolumbia, Boliivia, Mehhiko, Barbados, Haiti ja Guadeloupe. 2013. aastal nakatas viirus umbes kümme protsenti Prantsuse Polüneesia elanikkonnast. Selles kontekstis on kirjeldatud juhtumeid, millel on diagnoositud ka nn Guillain-Barré sündroom. See on närvihaigus, mis võib muu hulgas põhjustada paralüüsi. Teistest Zika viiruse all kannatavatest riikidest pole veel ühtegi tõendit Guillain-Barré sündroomi samaaegse esinemise kohta. Alates 2015. aasta maist on Brasiiliast kogunenud teateid Zika viirusnakkustest. Seal lisaks arvukatele viirusnakkustele oli 3893 mikrotsefaaliaga vastsündinut juhataja ebapiisava koljuümbermõõdu tõttu). Nendest lastest on väärarengu tagajärjel juba surnud 49 inimest. Mõned naised kannatasid raseduse katkemist ja mõned beebid elasid vaid paar päeva. Mõnedel vastsündinutel diagnoositi raske vaimupuude aju. Seevastu kogu eelmise aasta jooksul registreeriti ainult 147 mikrotsefaalia juhtumit. Kolumbias on haigustekitaja ka siiani haigestunud. Esialgseid juhtumeid on esinenud teiste seas ka Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias. Florida osariigis on kolmel inimesel diagnoositud Zika haigus, mis arvatakse olevat haigestunud Colombias ja Venezuelas reisimise ajal. Kogu USA-s on seni registreeritud 10 juhtu, kus viirus levis tõenäoliselt ka välismaal viibides. Robert Kochi instituudi andmetel on ka Saksa puhkajad välismaal juba mõnel üksikul juhul registreerinud Zika haiguste laboratoorselt kinnitatud leiud.
Haigused ja vaevused
Zika viirushaiguse nakatumise riski vähendamiseks tuleks kahjustatud piirkondades rakendada võimalikult tõhusat sääskede kaitset. See hõlmab nii pikkade heledate rõivaste kandmist üle kogu keha kui ka asjakohast kaitset putukate pihustitega. Kogemuste põhjal tuleks kasutada ka sääsevõrkude kasulikku tehnilist tuge. Jahimehepritsentigeri kaitse pole seeläbi võimalik. The kollapalavik sääsk ei köida mitte ainult vesi, aga ka igasugustele magusatele toitudele ja jookidele. Need, kes on ettevaatusabinõudest hoolimata nakatunud meetmed võib tavaliselt loota haiguse kiirele ja kahjutule kulgemisele. Sageli ei esine peaaegu mingeid sümptomeid ja haigus möödub peaaegu märkamatult. Palju murettekitavam on olukord rasedate ja nende naiste jaoks lootele. On mõningaid tõendeid selle kohta, et viirus võib jõuda lootele ja selle tulemusena sulguvad koljuõmblused enneaegselt. Selle tulemusena on ümbermõõt kolju vaevalt kasvama edasi ja arenguhäire aju on põhjustatud. Naistel, kellel ultraheli enne sündi tehtud piltidel oli ebapiisav juhataja ümbermõõt, lootevesi võeti ja analüüsiti. Selgus, et viirus oli selles paljunenud. Guillain-Barré sündroom, mis seni on lisaks Zika viirushaigusele esinenud ainult Polüneesias, võib end kujutada endast suure ohuna. Põhjusliku seose kohta pole siiski teaduslikke tõendeid. Guillain-Barré sündroom on närvisüsteemi haigus, mille kõige sagedasemad tagajärjed on halvatus ja sensoorsed häired. Jalgadelt tõusev lihasnõrkus võib viima käte ja jalgade ning halvematel juhtudel ka hingamine. Haigus on mõnikord valulik ja võib sageli ka vallandada südame rütmihäired. Kui vaja, on vajalik viivitamatu meditsiiniline abi hingamine ja süda on mõjutatud.
