Mõiste "limbiline süsteem" viitab funktsionaalsele üksusele, mis on lokaliseeritud aju mis on mõeldud peamiselt emotsionaalsete impulsside töötlemiseks. Lisaks kontrollib limbiline süsteem ajamikäitumise arengut. Intellektuaalse jõudluse oluliste komponentide töötlemine on omistatud ka limbilisele süsteemile.
Seoses nende keeruliste protsessidega ei saa limbilist süsteemi pidada eraldi funktsionaalseks üksuseks. Pigem töötab limbiline süsteem harmoonias ajukoores asuva suure hulga närvirakkudega. Järelikult põhineb emotsioonide ja käitumisharjumuste areng elaval teabevahetusel aju.
Limbilise süsteemi anatoomia
Funktsionaalne üksus aju nn limbiline süsteem - koosneb mitmest anatoomilisest struktuurist. Ajusiseselt moodustavad limbilise süsteemi üksikud komponendid kahekordse ringi ümber nn basaalganglionid ja nägemiskühm. Ajalooliselt arenesid limbilise süsteemi üksikud struktuurid ajukoore vanadest osadest (palaeopallium ja archipallium) ja rakkudest, mis paiknesid ajukoore all. Limbilise süsteemi anatoomiline struktuur on näidatud: Limbilise süsteemi üksikud komponendid on tihedas kontaktis kogu aju erinevate piirkondadega ja on võimelised töötlema keerukat teavet.
- Hipokampus
- Fornix
- Corpus mamillare
- Gyrus cinguli
- Corpus amygdaloideum (mandli tuum)
- Taalamuse eesmised tuumad
- Gyrus parahippocampalis
- Septum pallucidum
Hipokampus
. hipokampus on evolutsiooniliselt üks aju vanimaid struktuure. Täpne asukoht hipokampus on ajalises sagaras. Mõlemal aju poolel on a hipokampus.
Keskjaamana on see oluline osa funktsionaalses kompleksis, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. Hippokampus koosneb iseärritavatest närvirakkudest, mis saavad oma teabe peamiselt ajukoorest. Selles limbilise süsteemi osas koondub teave erinevatest sensoorsetest ajupiirkondadest.
Seda teavet töödeldakse hipokampuse närvirakkudes ja saadetakse tagasi ajukooresse. Limbilise süsteemi selle osa üks olulisemaid funktsioone on mälu konsolideerimine. See tähendab, et teabe otsene edastamine lühiajaliselt pikaajalisele mälu kontrollib hipokampus (pikaajaline potentseerimine).
Kuna hipokampus saab impulsse pea kõigist ajukoore piirkondadest, siis läbivad kõik teadvuse muljed. Selle limbilise süsteemi selle osa spetsiifilistel rakkudel (nn püramiidrakud) on ka ruumiline mälu. Taju, kus inimene täpselt asub, kontrollib seetõttu ka hipokampus.
Pealegi on hipokampus omamoodi uudiste detektor. Selle struktuuri läbiv uudne teave valmistatakse kohe säilitamiseks ette. Tuntud teavet saab seevastu meelde tuletada ja võrku ühendada.
