Bronhoskoopia on uuring ja raviprotseduur, mida kasutatakse inimmeditsiinis. See hõlmab endoskoobi sisestamist bronhide torudesse, mis võimaldab raviarstidel selles piirkonnas täpset diagnoosi panna või teatud protseduure läbi viia. Protseduur on patsiendi jaoks suhteliselt õrn ja tänapäeval tehakse seda tavaliselt ilma anesteesia.
Mis on bronhoskoopia?
Bronhoskoopia hõlmab endoskoobi sisestamist bronhide torudesse, mis võimaldab raviarstidel selles piirkonnas täpset diagnoosi panna või teatud protseduure läbi viia. Bronhoskoopia all mõistavad arstid endoskoopi sisestamist inimese bronhidesse diagnostilistel või ravi eesmärkidel. See protseduur on tuntud juba 19. sajandi lõpust, kuigi algselt kasutati seda ainult võõrkehade eemaldamiseks. Bronhoskoopias sisestatakse õhuke toru (nn endoskoop) läbi nina or suu, hingetoru alla ja bronhidesse. Seejärel saab fotoaparaadist täpse pildi saamiseks sisestada kaamera seisund bronhide torudest. Koeproove võib võtta ka sel viisil. Kui varem kasutati peamiselt jäikaid endoskoope, siis tänapäeval toetub meditsiin paindlikele seadmetele. Need on mitmekülgsemad ja ka patsiendi jaoks mugavamad kasutada. Kuna endoskoopide läbimõõt on vaid 2–3 mm, saab neid kasutada ka imikutel.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Bronhoskoopiat saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Diagnostilise kasutamise korral viiakse protseduur läbi seisund ja / või haiguse kinnitamiseks või välistamiseks. Eelkõige kopsuvähk (kops kasvajad) saab sel viisil usaldusväärselt tuvastada. A biopsia, koeproovide võtmine, võib olla abiks ka erinevate haiguste diagnoosimisel. Sel eesmärgil sisestatakse bronhitorudesse endoskoobi kaudu pisikesed kirurgilised instrumendid, mida juhivad väliselt selleks väljaõppinud meditsiinitöötajad. Neid instrumente kasutatakse ka siis, kui bronhoskoopiat tehakse terapeutilistel eesmärkidel. Näiteks saab võõrkehi, mis on kogemata sisse hingatud, eemaldada (see on eriti levinud väikelastel). Kasvud nagu nn verevalum saab ka vähese vaevaga eemaldada bronhoskoopia abil. Kui patsienti praegu kunstlikult ventileeritakse, saab selleks vajaliku toru asendit korrigeerida bronhoskoopia käigus. Õhukese endoskoobi saab ka ajal hõlpsalt sisestada ja seejärel eemaldada kunstlik hingamine. Endoskoopi saab kasutada ka bronhide torude loputamiseks, kui see on vajalik liigse lima moodustumise tõttu. Kui seal on vähk aasta kops/ bronhide piirkond, bronhoskoopiat saab kasutada ka kohaliku kiirguse jaoks ravi ravivõimaluste suurendamiseks. See, kas bronhoskoopia jaoks kasutatakse jäika või paindlikku endoskoopi, sõltub individuaalsest eesmärgist. Ehkki praegu kasutatakse peamiselt painduvaid torusid, võib mõnel juhul olla vajalik jäik endoskoop, näiteks võõrkeha eemaldamiseks, mis painduva toru puhul on sageli keeruline.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Bronhoskoopia võimalikud riskid seisnevad peamiselt patsiendi vigastamise ohus. Eelkõige jäikade endoskoopide kasutamine põhjustab tundlikele korduvalt vigastusi limaskest, kuna need võivad isegi väga ettevaatlikul kasutamisel selle vastu põrkuda ja kahjustada. Selle tulemuseks on verejooks, mis võib olla enam-vähem tõsine. Krampilaadsed reaktsioonid hingamisteed or kõri võib käivitada ka bronhoskoopia, eriti jäikade seadmete abil. Seevastu vigastuste oht on painduvate endoskoopide kasutamisel üsna väike. Lisaks sellele peavad patsiendid jäikade endoskoopide kasutamist, mille läbimõõt on suurem kui nende paindlikel variantidel, väga ebamugavaks. Sel põhjusel tehakse jäikade endoskoopidega bronhoskoopiaid alati all anesteesia. See hõlmab teatud riske, eriti eelmise haigusega patsientide puhul, kuid anesteesia on alati ka koormus täiesti tervetele inimestele ja seda tuleks võimaluse korral vältida. Põhimõtteliselt on bronhoskoopia siiski tänapäeva maailmas tavapärane protseduur, mis põhjustab raskemaid tüsistusi ainult väga harvadel juhtudel.
