CERAD - testige akut
Uurimisühing „Alzheimeri tõve registri asutamise konsortsium“ (lühidalt CERAD) tegeleb haiguste registreerimise ja arhiveerimisega Alzheimeri dementsus patsiendid. Organisatsioon on programmi lihtsustamiseks kokku pannud standardiseeritud testikogumi Alzheimeri tõve diagnoosimine. Testide seeria koosneb 8 ühikust, mis käsitlevad kognitiivseid võimeid.
Terviku lõpetab luurekatse ja visomotoorse kiiruse (visuaalse süsteemi koostöö kiirus aju ja motoorika). Kuna CERADi testpatarei annab juba tervete ja haigete testidega head võrdlusväärtused, saab testi sooritamisel haiguse seisundit suhteliselt objektiivselt hinnata. Üksikuid teste tuleb siiski hinnata erinevalt ja kõik need ei erine sõltuvalt raskusastmest võrdselt Alzheimeri dementsus.
WST testib verbaalse intelligentsuse taset ja seeläbi testitava inimese kristalset intelligentsust. See ei sõltu vanusest ja on suhteliselt stabiilne vanuse suhtes dementsus vähendamine. Kristalliline intelligentsus sisaldab faktilisi teadmisi ja õpitud käitumist, mis on kujunenud elu jooksul.
See on tugevalt seotud nn voolava intelligentsiga, mis kirjeldab inimese põhilisi vaimseid võimeid ja on kaasasündinud. Lisaks intelligentsuse tuvastamise funktsioonile saab seda kasutada ka käigu jälgimiseks dementsus. Test viiakse läbi 40 ülesande abil, mis käsitlevad terminite õiget äratundmist.
Üha suuremate raskustega esitatakse vastajale sõnasarjad, mis sisaldavad sihtsõna ja 4-5 abstraktset neologismi. Vastaja ülesanne on haarata võimalikult kiiresti sihtsõna. Kuna testi edasises käigus on sõnad tehnilised elemendid, kontrollitakse vastaja haridustaset.
ZVT mõõdab seadme jõudlust aju testitava inimese kohta. See on intelligentsustest, mis viiakse läbi keelest sõltumatult ja viitab lihtsale loendamisvõimele. Soorituse kiirus põhineb geneetiliselt kindlaksmääratud võimetel ja on seega korrelatsioonis testitava isiku olemasoleva intelligentsustasemega.
Katsemenetlus on suhteliselt lihtne. Ilmselt on suvalised arvud mallile üles kirjutatud. Need tuleb ühendada kasvavas järjekorras, kusjuures järgmine suurim arv leitakse alati eelkäija vahetus läheduses.
See ülesanne ühendab teabe vastuvõtmise selle töötlemisega ja lõpliku teisendamise liikumiseks - mõõdetakse visomotoorset võimekust. Kuna testi saab läbi viia noortel ja kuni kõrge eani, on sellel lai diagnostiline spekter ja see annab võimaluse testitava inimese intelligentsust objektiivselt hinnata. Verbaalne vedelik: verbaalse vedeliku mõõtmisel kontrollitakse kõne tootmise kiirust.
Assotsiatiivset mõtlemist on võimalik kontrollida, nimetades erinevaid ühise tunnusega termineid. Milline omadus on seotud, võib testiti erineda. Ühise algustähe saab anda sama sihipäraselt kui kategooria (nt “loomad”).
Vastaja peab 1–2 minutiga nimetama või üles kirjutama võimalikult palju sobivaid termineid, eeldades, et antud tunnus on olemas. The mälu on ka kontrollitud. Kui antakse mitu vastust, võib see viidata lühiajalisele häirele mälu.
Bostoni nime testis kontrollitakse visuaalset taju ning sellest tulenevat sõnade leidmist ja objektide nimetamist. Selleks näidatakse testitavale 15 objekti või pilti sellistest objektidest, mida ta peab õigesti nimetama. MMST on ka osa CERAD-i testakust, kuna seda peetakse tõestatud testiprotseduuriks kognitiivsete defitsiitide kontrollimiseks.
Katsealusele esitatakse kümnest terminist koosnev loetelu, mille ta peaks korra läbi lugema ja meelde jätma. Protseduuri korratakse kolm korda, sõnade järjekord varieerub, kuid valikut mitte. Kohene lühiajaline mälu on vajalik, eriti verbaalsel tasandil.
Lisaks on võimalik testida õppimine seostamata teabe salvestamise kaudu. Testitava isiku ülesandeks on joonistada neli geomeetrilist kujundit. Need on paigutatud kasvavas raskusjärjestuses ja sisaldavad ringi, rombi, kahte kattuvat ruutu ja kuupi.
Visokonstruktiivsed oskused on piiratud dementsus ja joonistatava objekti planeerimist ei saa täielikult läbi mõelda. Tulemuseks on vale või ebatäpne täitmine. Nüüd palutakse vastajal meelde jätta nimekirja 10 sõna.
See edasine mälukontroll on suunatud keskpikas perspektiivis mäletamisele verbaalsel tasandil. Ühe minuti viivitamisega möödutakse lühiajalise mälu kasutamisest ja kontrollitakse episoodilist mälu. Testitavale esitatakse 20 mõistet, millest 10 vastab loendi sõnadele.
Nüüd on ülesandeks ära tunda kõik sõnad. Kergendatud tagasivõtmistingimuste tõttu on võimalik vahet teha mälul ja mälu tagasivõtmise defitsiidil. Sarnaselt eelmisele ülesandele peaks ka vastaja hankima juba nähtud või õpitud teabe. Sel eesmärgil peab vastaja salvestama talle näidatud geomeetrilised joonised mõned ülesanded enne malli. Mälu mitteverbaalset jõudlust saab kontrollida mallita paljundamise teel.
