Cinchona koore eksperiment
Tõlkija tööst sai lõpuks tema saatus. Tõlkides 1790. aastal ingliskeelset “traktaati Materia Medicas”, kahtles ta tšintšokoore mõju täpsuses selle taotluses malaaria. Ta viis läbi esimese narkootikumide uuringu, mis on ajalukku jäänud kui cinchona koore proov.
Hahnemann täheldas patoloogilist seisund endas korduvatel katsetel, mis tundusid olevat sarnased vaheldumisega palavik (malaaria). Järgnevatel aastatel testis Hahnemann teisi ravimeid ja jõudis samade tähelepanekuteni nagu tsinšona koore katses. Aastate jooksul töötas ta välja nn sarnasuse reegli, mis on sobiva ravimi õige valiku põhimõte.
Esimest korda avaldas Hahnemann ajalehes „Hufeland Journal” 1796. aastal ja seetõttu peetakse seda aastat selle sünniaastaks homöopaatia. Aastate jooksul kirjutas Hahnemann oma leiud üles ja 1810. aastal ilmus “Organon der rationellen Heilkunde”. See on leidliku üksildase reformitöö, mille eesmärk on leida paremaid viise haigete inimeste raviks ja ravimiseks.
Organon on selle alus homöopaatia, mille põhilause ilmub siin tervikuna esimest korda: Simila similibus curentur = Sarnaseid asju saab ravida sarnaste asjadega. Termin homöopaatia ilmub ka siin esimest korda. Hahnemann andis ka tänapäeval kehtivad juhised nakkushaiguste desinfitseerimise, koduse puhtuse, toitumise, lastehoiu ja hariduse kohta.
Ta avaldas üllatavaid seisukohti põhjuse kohta koolera. Ta omistas seda juba ammu enne bakterioloogilist ajastut "kõige väiksematele elusolenditele", mis levisid inimeselt inimesele. Apteekri ja keemikuna kirjutas ta ka “Apotheker-Lexikon”.
Aastakümneid oli see väga nõutud ja palju kasutatud teatmeteos. Hahnemann suri 1843. aastal 88-aastaselt Pariisis, töötades kuni surmani arstina.
