Diagnoos
Furunkul diagnoositakse pärast raseerimist või intiimset raseerimist tavaliselt ilma suurema vaevata. Ainuüksi kirjeldus selle kohta, et mõni tund või päev pärast raseerimist on nahale tekkinud valulik sõlme, viitab põhjusele keemiseni. Lõppkokkuvõttes põhineb diagnoos mõjutatud kehaosa vaatamisel.
Kui raseeritud nahal on piiratud, väga punane ja võib-olla punnis tükk, on see tavaliselt keema. Kui turse on väga suur, võib olla raske seda a-st eristada karbunkul. See on mitme sulatatud põletik juuksed juured. Täiendavad meetmed nagu veri laboratoorsed uuringud pole pärast raseerimist keemise diagnoosimiseks vajalikud.
Sümptomid
Pärast raseerimist on keemise peamine sümptom tavaliselt valu. Eriti suguelundite piirkonnas võivad need olla väga ebameeldivad ja põhjustada tugevat ebamugavust, eriti kõndides või istudes, sõltuvalt asukohast. The valu iseloom on nagu põletikule tüüpiline, tavaliselt tuikav ja tuim.
Täiendavateks sümptomiteks on üks või mitu tugevalt punetavat sõlme, kusjuures ka ümbritsev nahk on punetav. Põletiku tõttu juuksed folliikulid, mis vastutavad pärast raseerimist keemise eest, võib ilmneda ka kollakas või valge pustul, kus lähemal vaatlusel võib näha isegi juuksejuuri. Reeglina ei põhjusta pärast raseerimist keetmine muid sümptomeid kui eespool mainitud. Ainult väga harvadel juhtudel ja teatud tingimustel võib kahjutu keema muutuda tõsiseks nahainfektsiooniks.
Võimalikud sümptomid võivad siis olla palavik, külmavärinad ja väsimus, samuti põhjusliku nahapiirkonna selge turse ja punetus. Sellisel juhul peate pöörduma arsti poole niipea kui võimalik. Nende tõsiste protsesside riskitegurid on näiteks tõsised ülekaaluline ja diabeet.
Ravi
Pärast raseerimist või intiimset raseerimist väikese keemise korral ei ole ravi alati vajalik. Sageli piisab kahjustatud nahapiirkonna regulaarsest puhastamisest ja hoidumisest raseerimisest või muudest nahaärritustest kuni keemiseni on paranenud. Paranemisprotsessi saab aga toetada ka niiskete soojade kompresside abil põletikualale või nn tõmbesalviga.
Suure keemise korral paksu keemisega võib osutuda vajalikuks isegi arsti ravi. Steriilsetes tingimustes teeb arst väikese punktsioon või lõigake pustuli avamiseks. Seejärel tuleb ala põhjalikult desinfitseerida ja sidemega kaitsta.
Reeglina lepitakse kokku järelekspertiis. Pärast raseerimist eriti raske põletiku korral alustab arst isegi antibiootikumravi. Seda kasutatakse kohapeal salvina keemiseni või võetakse isegi tablettidena. Lisateavet raviteema kohta leiate meie keemisravi lehelt
