Diagnoos
Vigastuse põhjuse selgitamiseks kasutatakse anamneesi (patsiendi intervjuud), mida saab seejärel palpatsiooniuuringu abil täpsemalt selgitada. Tõsisema leiu kahtluse korral saab vigastust pilditöötlustehnika abil täpsemini kujutada ja kitsendada. Need protseduurid on tavaliselt klassikalised röntgenpildid, kompuutertomograafia (Röntgen tomograafia) või magnetresonantstomograafia. Kuna vigastus võib olla ka a luumurd (luumurd), on drastiliste tagajärgede välistamiseks oluline see leid kõigepealt välistada.
Seetõttu on kontusioon alati tõrjutuse diagnoos, mille saab loetletud protseduuride abil ohutult välistada. Usaldusväärset eristamist saab teha ainult Röntgen pilt. Siin näitab radiograafia, kas see on a luumurd Euroopa nina luu.
Esimese mulje võib siiski saada enne programmi läbiviimist välise kontrolli abil Röntgen võetud. Kui nina on kõver, see näitab juba tugevalt a luumurd Euroopa nina luu. Teravate servadega pisarate puhul on sel juhul selgelt väljendunud piirkondlik verevalum võib tekkida ümbritsevate kapillaaride vigastustest.
Samuti on luumurdude servade mehaanilise vastastikmõju tõttu kuulda ja tunda hõõrduvat, krõmpsuvat müra. Kui kahtlustatakse tõsisemat defekti konstruktsioonide ümber nina, täpsema hindamise võimaldamiseks tuleks kasutada keerukamaid protseduure, nagu kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafia. Negatiivse tulemuse korral pärast luumurru väljajätmist võib verevalumite diagnoosi panna välistava diagnoosina. Pehmete kudede suhtes tundlik magnetresonantstomograafia võib olla kulude ja tulude suhte kaalumisel veel üks diagnostiline samm.
RaviTeraapia
Tõrjutuse diagnoosina (st pärast a nina luu luumurd on usaldusväärselt välistatud). Ravimid, mis ei ole ravimid, hõlmavad külma kasutamist (nt 3x 10 min päevas) verevalumid. See võimaldab vähendada põletikku ja leevendada valu.
Võimalik on ka immobilisatsioon, kerge kokkusurumine, samuti kehaosa püsti hoidmine, kuid selle piirkonnas nina neid saab rakendada ainult piiratud ulatuses. Klassikaline valuvaigistid tuleb manustada samal ajal. Siin näidatud ravimid on mittesteroidsed reumavastased ravimid (neid nimetatakse ka COX-i inhibiitoriteks), millel on lisaks analgeetilisele toimele ka põletikuvastane toime ja suurendavad seeläbi patsiendi heaolutunnet mõlemal juhul.
NAGU, Ibuprofeen ja Diklofenak tuleb siinkohal mainida ka Paratsetamool (eraldi ravimite rühm). Kuid neid ravimeid tuleks nende kõrvaltoimete tõttu arstiga nõu pidades hoolikalt kaaluda. Ravimid hõlbustavad paranemisprotsessi, kuid ei kiirenda seda. Kudede korvamatu kahjustuse korral võib osutuda vajalikuks kirurgiline sekkumine. Kui ulatuslik verevalumid (verevalum) on kontuuripiirkonnas nähtav, sõltuvalt koe rõhust ja suurusest võib arutada hematoomi eemaldamist.