Diagnoos
Diagnoos sünoviit põlve saab sageli teha füüsiline läbivaatus üksi. Põhineb tüüpilistel sümptomitel nagu valu, liigese turse, punetus ja ülekuumenemine, on selle kohta sageli võimalik teha usaldusväärne järeldus sünoviit. Ühise efusiooni saab tuvastada ka ortopeediliste füüsiliste uuringute abil.
Kui kahtlustatakse põlve bakteriaalset põletikku, liiges punktsioon võib anda teavet patogeeni kohta. Nii saab valida õige antibiootikumi. Traumaatilise vigastuse kahtluse korral tuleb pildistamisprotseduurid, näiteks Röntgen või MRI võib olla kasulik.
An Röntgen tuleks võtta ka juhul, kui kahtlustatakse kunstliku lõdvenemist põlveliigese. Kui patsiendil ilmnevad terviklikud sümptomid, näiteks palavik ja väsimus, a veri test võib diagnoosimisel abiks olla. Kuigi an Röntgen põlv näitab kondiseid struktuure hästi, pehmete kudede hindamiseks kasutatakse magnetresonantstomograafiat.
Põlve puhul hõlmab see näiteks meniske, erinevaid sidemeid (ristatisidemed, sise- ja välissidemed), aga ka kõhr, Kõõlused ja lihased. MRI võimaldab seega tuvastada põletikulisi muutusi nendes piirkondades. Eriti kui kahtlustatakse traumaatilist vigastust, võib osutuda vajalikuks MRI, nagu a rebenenud menisk või rebenenud ristatisidemega saab tuvastada. Samamoodi võib selle põhjusena välja tuua liigese võimaliku degeneratsiooni sünoviit.
Ravi
Põlveliigese sünovialiidi ravi sõltub tugevalt põlveliigese põhjustest põlveliigese põletik. Sünovialiit avaldub kõige sagedamini siis, kui liiges on tugevas koormuses, sageli sportlastel või patsientidel, kes teevad palju tööd põlvedel (nt plaadid). Need patsiendid peaksid oma eest hoolitsema põlveliigese lähinädalatel ja hoiduge põhjuslikust tegevusest.
Lisaks füsioteraapia ja põletikuvastane valuvaigistid nagu ibuprofeen võib aidata kaasa kiiremale paranemisele. Kui tegemist on põlveliigese traumaatilise vigastusega, tuleb seda asjakohaselt ravida. Sellisel juhul tuleb pöörduda ortopeedi spetsialisti poole, kes saab määrata õige ravi.
Kui see puudutab autoimmuunhaiguse tõuget, nt reuma, võib osutuda vajalikuks Kortisoni tööle võtmine. Kortison tammistab siin keha enda kaitsesüsteemi ületamise ja aitab seda kiirelt paraneda. Kui see peaks puudutama põlveliigese bakteriaalset põletikku, antibiootikumid võib osutuda vajalikuks.
Kui enne põlveliigese põletikku on sisestatud kunstlik liiges, peate konsulteerima arstiga võimalikult varakult, kuna antibiootikumid tuleb manustada võimalikult varakult. Seda saab teha ka näiteks antibiootikume sisaldavate ravimite manustamisega otse liigesesse. Kui põletikku ei suudeta ohjeldada, võib osutuda vajalikuks kunstliigese uuesti eemaldamine.
Põlveliigese sünoviidi operatsioon pole mingil juhul tüüpiline. Enamikku põletikke saab põletikuvastaste ravimitega hästi ravida valuvaigistid or antibiootikumid säästes liigest. Operatsioon võib osutuda vajalikuks, eriti kui põlv on vigastatud, näiteks pärast spordiõnnetust.
Operatsioon võib osutuda vajalikuks ka värskelt sisestatud kujul kunstlik põlveliiges on nakatunud patogeenidega. Isegi kui põlve on tugevalt kulunud, võib edasise sünoviidi vältimiseks aja jooksul kaaluda kirurgilist ravi. Enamasti pole operatsioon siiski vajalik.
Kroonilise põletiku korral põlveliigese haigused, näiteks osana reuma or aktiveeritud artroos, võib sellele kaasa aidata radiosünoviortees valu kergendust. Sel juhul süstitakse põlveliigesse radioaktiivseid aineid, mis toovad kaasa liigese sisemise naha muutuse. See võib sageli aidata põletikku piirata ja oluliselt vähendada valu põlveliiges. Peaksite oma raviva ortopeedi või reumatoloogiga arutama, kas radiosünoviortees on näidustatud.
