Diagnoos
Esiteks näitab uneapnoe olemasolu sümptomite kombinatsioon. Raske väsimus päeva jooksul koos norskamine, hingamine teeb pause ja ülekaaluline, muutke hingamise peatumine väga tõenäoliseks. Seejärel tuleks une täpseks diagnoosimiseks jälgida.
Seda on kõige parem teha unelaboris. Seal mitte ainult hingamine kuid kõik olulised elutähised registreeritakse une ajal. Samuti registreeritakse liikumine une ajal ja igasugune rahutus.
Sel viisil hingamine peatub ja sellest tulenevat keha stressitaset saab mõõta. Aju siin saab registreerida ka aktiivsuse EEG-s või lihaspingeid. Kui statsionaarses unelaboris pole võimalik ööbida või kui uinuda on üldse võimatu, on nüüd saadaval väiksemad seadmed.
Need koguvad natuke vähem andmeid, kuid neid saab kasutada ka kodus. Lisaks tuleb pöörduda kõrva-nina-kurguarsti poole, et välistada haiguses kõrvaldatavad põhjused nina ja kurgu piirkonnas. Ravimid tuleks lisada ka teise põhjusena ja vajadusel neid muuta.
Sagedus
Ligikaudu 2-3% elanikkonnast mõjutab uneapnoe sündroom. Enamik mõjutatutest on vanuses 45–65 aastat. Hingamispuudulikkust esineb meestel sagedamini.
See on ilmselt seotud ka rasva jaotumisega kõhurasvana, mis raskendab selili lamades hingamist. Inimesed, kes tarbivad regulaarselt alkoholi, nikotiin or unerohtu on ka suurenenud risk. Uneapnoe sündroom esineb sagedamini, kuigi mitte ainult, tugevalt norskavate inimeste seas.
Ravi
Uneapnoe teraapia on tihedalt seotud põhjustega. Näiteks kergetes vormides piisab sageli väikeste elustiili muutustest. Näiteks vähendamine ülekaaluline või alkoholi vältimine, nikotiin ja unerohtu võib juba parendusteni viia.
Ainult 10% kaalukaotus võib vähendada öise hapnikupuuduse riski 1/4 võrra. Hea unehügieen, raskete söögikordade vältimine vahetult enne magamaminekut ja sport võib samuti positiivselt mõjuda. Isegi külgmises asendis magades võib keel tavaliselt hästi välditakse.
Sel eesmärgil on olemas ka lihtsad abivahendid, millest osa saab patsient ise toota. Õmmeldud tennis pidžaama tagaküljel olev pall ehk nn külgmagamispadjad aitavad öösel külgsuunda säilitada. Bite lahased või sidemed, mis tõmbavad alalõug edasi aitab ka sümptomeid leevendada.
Kui näiteks suurenenud mandlid või polüübid on probleemi põhjuseks, võib kaaluda nende eemaldamist. Ravimi kasutamine teofülliin võib olla efektiivne ka uneapnoe sündroomi kergete vormide korral. Kui kõik need meetmed ei aita, võib osutuda vajalikuks öösel teatud mask kanda.
Sellisel juhul surutakse õhk hingamisteedesse väikese rõhu all. See tagab, et õhk pääseb blokeeritud hingamisteede kaudu kopsudesse. Lisaks hõlbustab rõhk hingamisteedes hapniku imendumist. Ehkki need “ventilaatorid” aitavad sümptomite vastu väga hästi, on patsiente, kes tunnevad, et mask on neid väga häirinud.
