Emakakaela keskkond ganglion on kuuendal närvirakkude kogu kaelalüli. Sellest pärineb mitu kiudu, mis lähevad erinevatesse struktuuridesse. Autonoomse neuronistruktuurina täidab see signaalide lihtsal töötlemisel lisaks teabe lihtsale edastamisele täiendavaid ülesandeid.
Mis on emakakaela keskmise ganglion?
Emakakaela keskkond ganglion on emakakaela ülaosa neuronite kogu. See on osa truncus sympathicus'est, nn piirijuhtmest, mis koosneb 22–23 autonoomse ganglioni ahelast (närvirakkude kollektsioonid). Seda nimetatakse ka keskmiseks emakakaelaks ganglion ja on autonoomne neuronite struktuur. Nagu iga ganglioni puhul, on ka emakakaela keskmise ganglioni tagajärjel närvijuhtme paksenemine. See on kõige väiksem kolmest nööriganglionist (truncus sympathicus). See on osa perifeersest närvisüsteem ja kuulub sümpaatiline närvisüsteem. Seega on see osa autonoomsest närvisüsteem mida ei saa teadlikult suunata ega kontrollida. Definitsiooni järgi on ganglion kogunemine närvirakk kehad perifeerses piirkonnas närvisüsteem. Tuleb märkida, et emakakaela keskmine ganglion on mõnel loomaliigil, näiteks hobusel, ebakorrektne - seda pole siis igal isendil
Anatoomia ja struktuur
Emakakaela keskmisel ganglionil on põhiline spindlikujuline kuju. Inimestel asub see kuuendal kaelalüli alumise kilpnäärme lähedal tuiksoon. See on väiksem kui emakakaela ülemine ganglion (ganglion cervicale superius). Mitmed kiud pärinevad emakakaela keskmisest ganglionist, sealhulgas emakakaela viiendast ja kuuendast selgroost närve. Need kaks selgroogu närve tekivad emakakaela osa selgroog ja väljuvad emakakaela selgroost. Neid loetakse emakakaela hulka närve. Muud kiud kulgevad unearter kus nad moodustavad nn plexus caroticus communis, unearteri (arteria carotis communis) ümbritseva närvipõimiku. Emakakaela keskmine ganglion on ühendatud emakakaela alaosa ganglioniga ja tähtkujuline ganglion ansa subclavia kaudu närvimadu, mis ümbritseb subklaviari tuiksoon. See on osa truncus sympathicus'est, nn piirijuhtmest. Emakakaela keskmine ganglion, nagu ka ülemine ja alumine emakakaela ganglion, on koos nööriga emakakaela sidekesta (fascia cervicalis) sügavas voldikus. Nad asuvad seal tupe karotika, vaskulaarse närvikesta taga. Truncus sympathicus, mis koosneb 22–23 autonoomsest ganglionist, kulgeb selle põhjast kolju Euroopa koksi. Siin kulgeb nöör paravertebaalselt, mööda selgroogu.
Funktsioon ja ülesanded
Ganglioni olemasolu põhjustab närvijuhtme paksenemist, mis on iseloomulik kõigile närvirakk kehad ehk ganglionid. Lokaliseerituse tõttu kuulub emakakaela keskmine ganglion emakakaela ganglionidesse (emakakaela = kael), mis on osa perifeersest närvisüsteemist. Sümpaatilisi emakakaela ganglione on kokku kolm: selles tekstis käsitletud emakakaela ülemine ganglion (ganglion cervicale superius), emakakaela keskmine ganglion (ganglion cervicale medium) ja alumine emakakaela ganglion (ganglion cervicale inferius). Perifeerne närvisüsteem on see närvisüsteemi osa, mis ei kuulu kumbagi aju või selgroog ja ei asu seega keskselt. Seega on perifeerne närvisüsteem nimes määratletud kui mitte-kesknärvisüsteem; piiritlemine on puhtalt topograafiline. Ganglionid, seega ka emakakaela ganglion, on autonoomsed närvistruktuurid, st struktuur (ganglion) teenib mitte ainult andmete või signaali edastamist, vaid on võimeline teostama lihtsat töötlemist. Kuid selles valdkonnas täiendavaid järeldusi pole. Selle tulemusel ei ole ganglionide andmete ja signaalide neuronaalse töötlemise täpne funktsioon täielikult mõistetav. Kuid tundub tõenäoline, et selle tulemuseks on signaali töötlemine, mis on elundile lähedal ja kesknärvisüsteemist sõltumatu. Emakakaela keskmist ganglioni, nagu ka kõiki ganglione üldiselt, võib seega pidada omamoodi juhtimiskeskuseks perifeerses närvisüsteemis. Teabe töötlemise keerukat võimet võib seostada võrgu loomise tendentsiga, mis esineb kõrge tõttu kontsentratsioon närvirakkude väikeses ruumis.
Haigused
Ganglionide haigustena, nagu ka teiste perifeersete närvirakkude puhul, on mõeldavad nii välismõjude kui ka neuropaatiate põhjustatud vigastused. Sellisel juhul tuleks igal juhul pöörduda arsti poole, kuna ekspertravi on vältimatu. Kõik perifeersete närvide haigused, mis ei tulene traumaatilisest toimest, on kokku võetud nn neuropaatiatena. Need jagunevad primaarseks ja sekundaarseks neuropaatiaks. Sümptomaatiliselt avaldub neuropaatia esialgu peamiselt sellisena valu kahjustatud närvi või närvide piirkonnas. Erinevalt sümptomist valuvõib siiski ka stimulatsioonist täielikult puududa. Sõltuvalt raskusastmest kaotus refleks on ka võimalik. Neuropaatiate võimalikud põhjused on mitmesugused põhihaigused. Neuropaatia kõige tavalisem käivitaja on diabeet suhkruhaigus, tuntud ka kui diabeet. Kui diabeet mellitus on päästik ja mõjutatud on mitu närvi, nn diabeetiku kliiniline pilt polüneuropaatia on kohal. Muud neuropaatiate põhjused hõlmavad põletikulisi protsesse, ainevahetushaigusi (nt diabeet mellitus) või autoimmuunhaigused. Hulgas autoimmuunhaigused, Silmapaistva näitena võib nimetada Guillain-Barré sündroomi. Erinevad kemoterapeutilised ained võivad kõrvaltoimena käivitada ka neuropaatiad. Kui kahtlustatakse traumaatilisest kokkupuutest tulenevat neuropaatiat või närvikahjustust, tuleb pöörduda arsti poole, kuna sellised kliinilised pildid nõuavad meditsiinilist ravi.
