Emotsionaalne intelligentsus erineb üldisest intelligentsist sisuliselt selle poolest, et tal on selgelt tugev tundeelu. See väljend hõlmab nii enda kui ka teiste inimeste emotsionaalset elu ja võib olla otsustavaks teguriks isikliku edu saavutamisel.
Mis on emotsionaalne intelligentsus?
Emotsionaalne intelligentsus erineb üldisest intelligentsist sisuliselt selle poolest, et tal on selgelt tugev tundeelu. Kui üldine intelligentsus viitab rohkem ratsionaalsetele ja loogilistele mõtlemisteguritele, siis emotsionaalne intelligentsus näitab väljendust ja erilist taju tunnete valdkonnas. Emotsionaalse intelligentsuse mõiste võeti psühholoogiasse esmakordselt sisse 1990. aastal, teadlaste poolt. Emotsionaalne intelligentsus sai populaarseks 1995. aastal psühholoog David Golemani poolt. Alates teadusliku arutelu algusest on sellel teemal läbi viidud arvukalt uuringuid, mis võivad näidata, et sageli võib emotsionaalne intelligentsus (EQ) olla suhetes isikliku edu ja ka elukutse jaoks otsustavam kui üldine intelligentsus .
Funktsioon ja ülesanne
Emotsioonid käivad inimesega kaasas alates sünnist. Kas kurbus, rõõm, iha, viha, viha või isegi viha ja armastus - ilma tunneteta ei saa elu vaevalt minna. Emotsioonide intelligentsus osutub aga eripäraks, sest need, kellel on kõrge emotsionaalne intelligentsus, ei suuda mitte ainult enda, vaid ka teiste inimeste tundeid konkreetsemalt ja selgemini tajuda. Paljud emotsionaalse intelligentsuseta inimesed tunnevad sageli omaenda tunnete halastust. Fakt, mis viib selleni, et asjaomane inimene võitleb sageli iseenda vastu ega suuda oma tundeid, nagu armukadedus, kadedus ja viha, aktsepteerida ega omaks võtta. Asjaolu on erinev, kui isiklik taju enda emotsionaalsest maailmast on tugevalt väljendunud. Vastupanu iseendale, mis kandub sageli teistele inimestele, saab vastu võtta ja töödelda ka pika aja pärast. Sellises protsessis õpib emotsionaalselt intelligentne inimene oma tunnetega nii sihipäraselt hakkama saama kui ka neid kontrollima ja neid enamasti positiivsete kavatsustega ka teistele näitama. Põhimõtteliselt on emotsionaalse intelligentsuse neli põhivaldkonda: emotsioonide tajumine, kasutamine, mõistmine ja ka mõjutamine. Taju viitab siin nii enda kui kummalistele tunnetele. See hõlmab kehahoia, häält, žeste ja näoilmeid. Tajutud emotsioonide kasutamine osutub seevastu oluliseks muu hulgas ka probleemide lahendamisel. Nii võimalike emotsionaalsete muutuste hindamine ja analüüsimine kuuluvad taas emotsioonide mõistmise kategooriasse. Lõpuks on abiks teadmine, kuidas omaenda ja teiste emotsioone isikliku mõju kaudu parandada. Need, kellel on kõrge EQ (emotsionaalne jagatis), saavad positiivselt mõjutada nii oma ametialast karjääri ja suhteid kui ka erasuhteid. Ettevõtted keskenduvad juba tööle kandideerimise ja intervjuude ajal sellele, kui väljendunud on emotsionaalne intelligentsus potentsiaalses uues töötajas. Seda seostatakse sageli nn pehmete oskustega, teguriga, mis võib inimeste juhtimise, juhtpositsioonide ja ärisuhete osas olla otsustavam kui väljendunud loogiline mõtlemine. Siin on hädavajalik see, et võime teiste inimestega kaasa tunda ei saa mitte ainult viima ettevõtte parema tööõhkkonna või majanduskasvu saavutamiseks. Samuti saab sisuliselt ja tõhusalt suurendada enda heaolu ning parandada erasuhteid. Näiteks osutub kõrge EQ äärmiselt kasulikuks, kui partner väljendab tundeid oma kehaasendi, žestide või näoilmete kaudu, millest mõnikord esimesel hetkel valesti aru saadakse. Emotsionaalselt intelligentsel inimesel on selleks aga hea meel ja tavaliselt saavutatakse partneri suhtes kiiresti mõistmine. Selle tulemusena saab arusaamatused ja võimalikud konfliktipunktid palju kiiremini teelt kõrvaldatud.
Haigused ja kaebused
Sõltuvalt isiklikust kohalolekust võib kõrge emotsionaalne intelligentsus olla hea viima psüühiliste kaebuste korral. Kui väljend on tugev, on võimalus, et just teiste negatiivsed tunded muudetakse omaks. See on stressirohke seisund kannatanute jaoks, mis saab viima et meeleolumuutused ja isegi depressioon. Enda arusaamatus emotsionaalsetest puhangutest või emotsioonide pärssimisest võib viia psühholoogiliste probleemideni stress. Lisaks on oht, et emotsionaalselt kõrge intelligentsusega inimene manipuleerib teiste inimestega negatiivses mõttes, et saavutada isiklik eesmärk. See võib omakorda põhjustada erineva raskusastmega konflikte. Teised kaebused, mis on põhjustatud valesti tajutud emotsionaalsest intelligentsusest (väljastpoolt või iseendast), on loidus, kättemaksuhimu, häbelikkus, sobimatud emotsionaalsed puhangud, pingevalu, süütunde tekkimine ning kalduvus perfektsionismi ja sõltuvuste poole, näiteks hasartmängusõltuvus või ravimid. Järelikult võib inimene mitte ainult emotsionaalse intelligentsuse kaudu tuua ellu positiivseid külgi, vaid võib mõnikord selle tõttu nii palju kannatada, et võib osutuda vajalikuks terapeutiline juhendamine. A ravi seejärel käsitletakse omakorda nii sihitud tajumist kui ka erineval määral tekkivate tunnete isiklikku mõjutamist, et neid mõista ja osata neid paremini välismaailmale edastada.