Endorfiine on keha enda poolt sünteesitud opioidpeptiidid, mis mõjutavad valu ja nälg ning võib suure tõenäosusega põhjustada ka eufooriat. See on kindel endorfiine vabastatakse hüpofüüsi ja hüpotalamuse valusates eriolukordades ja näiteks ajal vastupidavus sport tipptulemustel. See on väga tõenäoline endorfiine vabastatakse ka pärast positiivseid kogemusi osana aktiivsest tasustamissüsteemist.
Mis on endorfiinid?
Termin endorfiin on akronüüm, mis koosneb silbist endo, mis on sünonüüm seespool, ja nimisõnast morfiin. Selle termini eesmärk on oletada, et see on sarnane aine morfiin mida toodab keha sees. Tegelikult sünteesitakse hüpofüüsi ja nõudluse järgi kolme erinevat endorfiini, alfa-, beeta- ja hüpotalamuse. Need on teadaolevate aminohapete järjestustega neuropeptiidid. Endorfiinid, mida nimetatakse ka opioidpeptiidideks, dokkivad neurotransmitteritena opiaatidega samadele retseptoritele ja pärsivad seega valu-siirdavad neuroneid. See tähendab, et valu teave, mis kõik koondub selgroog edastatakse sealt aju, ei ole enam täielikult ajju teatatud. Lisaks oma valu pärssivale toimele on endorfiinidel preemiasüsteemis oluline roll. Seos pole veel teaduslikult piisavalt selgitatud. Väga tõenäoliseks peetakse seda, et endorfiinid neuromodulaatoritena võivad aktiveerida nn õnnehormooni sünteesi dopamiini.
Anatoomia ja struktuur
Vajadusel toodab keha endorfiine ise. Need on ained, mis võivad dokkida opioidi ja opiaatide retseptoritesse sünapside valu edastavate aferentsete neuronite, nagu looduslikud opiaatid, põhjustades valu teatamise vähenemist aju. Kuna endorfiinid koosnevad lühikese ahelaga peptiididest, st aminohapped peptiidsidemete kaudu tuntakse neid ka kui opioidpeptiide. Endorfiini toodetakse hüpofüüsi ja hüpotalamuse ja tekivad seal proenkefaliin-A ja B lagunemisel ja lagunemisel ning proopiomelanokortiini lagunemisel ja lagunemisel. Enkefaliinid on endogeensed pentapeptiidid, mis koosnevad viiest järjestusest aminohapped, mida igaüks eristab 5. aminohappest. Sarnane pika ahelaga valgud, sünteesitakse neuropeptiidid järjestusest aminohapped määravad geenid. Proopiomelanokortiin on prohormoon, st hormoon ja valk, mis inaktiveeritakse muutunud ruumilise struktuuri abil, mis ei sünteesita mitte ainult hüpofüüsi ja hüpotalamuse, vaid ka platsentaarrakkudes ja teatud epiteelirakkudes. Seda saab muuta hüpofüüsi ja hüpotalamuse alf-, beeta- ja gamma-endorfiinideks ning muuta aktiivseks vormiks.
Funktsioon ja rollid
Lihtsamalt öeldes esindavad valuaistingud keha olulist kaitsefunktsiooni. Teatud kudedes olevad notsitseptorid annavad „valust” märku, kui kahjustused on tekkinud või kohe ilmnevad, et anda teada, et vigastus on juba toimunud või et vigastus on peatselt käes. See tähendab, et inimene õpib sellest tulevikus selliseid olukordi vältima või peatama protsessi, mis seda võiks teha viima vigastusele. Mõeldavad on aga ka olukorrad, kus inimese tervikuna päästmiseks tuleb vigastusi või kahjustusi taluda. See võib juhtuda näiteks a-st põgenemise ajal põletamine tunnelis või kui proovite pääseda päästejaama hoolimata rasketest vigastustest, näiteks jalgade murtud või haavad. Nendel ja sarnastel juhtudel võib valu kaitsefunktsioon osutuda kahjulikuks. Meie keha võib sellistes olukordades vabastada endorfiine, et valu tunded lühidalt alla suruda ja samal ajal tekitada eufoorilisi, ärevust alla suruvaid tundeid. Kuigi valu pärssimise biokeemiline protsess on hästi selgitatud, ei ole endorfiinide poolt eufooriliste tunnete tekitamist ümbritsevad protsessid veel piisavalt mõistetavad. Endorfiinide vabanemist saab aktiveerida ka tugeva fantaasia abil. Pikamaajooksjatele on tuttav probleem, et teatud aja möödudes tekib valu ja motivatsioon jooksu jätkamiseks on surve all. Keha üritab sportlast loobuma. Kuid paljudel pikamaajooksjatel õnnestub olukorrast üle saada, kujutades ette nende püsimise positiivseid mõjusid. Seejärel lülitab keha endorfiinid välja ja vabastab need, valu väheneb ja tekivad eufoorilised tunded. Lisaks arutatakse ka seda, et endorfiinid mängivad igapäevases tavaolukorras olulist funktsiooni ka tasakaal neurotransmitterite vahel serotoniini ja dopamiini dopamiinergilise tasustamise süsteemis.
Haigused
Endorfiinidega seotud haigused ja häired on tingitud kas endogeense opioidi sekretsioonist või sünapside millele endorfiinid peaksid dokkima, näitavad talitlushäireid. Mõju on mõlemal juhul võrreldav ja piirid patoloogilise käitumisega, mille võib käivitada vähenenud endorfiini vabanemine, on vedelad. Viimase paari aasta jooksul on diagnoositud häired, näiteks piiripealsed isiksusehäire (BPD) ja enesevigastav käitumine (SVV), samuti anoreksiaon seostatud endorfiinide sekretsiooni või efektiivsuse halvenemise või vähenemisega. Enesevigastav käitumine võib haigestuda sõltuvusse, kuna enesevigastamine põhjustab endorfiinide lühiajalist vabanemist ja käivitab lühiajalisi positiivseid tundeid. Sarnaseid mehhanisme käsitletakse aastal anoreksia ja BPD-s. On väga tõenäoline, et kannatajad ei taha ennast karistada, vaid otsivad tasu õnneliku kaudu hormoonid.
