Mis on gestaltiteraapia?
Gestaltteraapia on psühhoteraapia vorm ja kuulub siinkohal nn humanistlike teraapiate rühma. Humanistliku lähenemise järgi on igal inimesel võime areneda. Terapeut näeb patsienti kui isemääratud olendit. Gestaltteraapias õpib ta aktiveerima vajalikke jõude, et saaks oma probleemidega ise toime tulla.
Saksa psühhoanalüütikud Fritz ja Lore Perls asutasid koos Paul Goodmaniga Gestalt-teraapia. Oma psühhoanalüütiliste juurte tõttu sisaldab Gestalt-teraapia mõningaid psühhoanalüüsi lähenemisviise. Näiteks, nagu psühhoanalüütikud, eeldavad ka gestaltterapeudid, et on olemas sügavamad alateadlikud konfliktid. Kuid lähenemine selliste konfliktide lahendamisele on gestaltteraapias hoopis teistsugune kui psühhoanalüüsis:
Mõiste „Gestalt
Mõiste “gestalt” pärineb Gestalt psühholoogiast, mis sai alguse 20. sajandi alguses. Selle taga on idee, et gestalt ei ole lihtsalt selle üksikute osade summa.
Näiteks kolmnurka nähes ei pane me mõtetes kokku kolme tõmmet, vaid tajume kolmnurka tervikuna. Samamoodi ei kuule me muusikapala kuuldes üksikuid noote, vaid meloodiat. Analoogiliselt näevad Gestalt-psühholoogid ka inimest kui keerulisi tervikuid, mida kujundavad muu hulgas kultuur ja sotsiaalsed kontaktid. Nad ei näe psüühikat ja keha eraldi, vaid ühtsusena.
Millal tehakse gestaltteraapiat?
Gestaltteraapia võib aidata lahendada psühholoogilisi probleeme, aga ka professionaalseid probleeme. Kui rääkida perega seotud probleemidest, siis mõnel juhul kaasab terapeut teraapiasse ka partneri või pereliikmed.
Gestaltravi jaoks peab patsient olema valmis aktiivseks koostööks. Nimelt palub gestaltterapeut patsiendil elada oma elu enesekindlalt ning võtta vastutus oma mõtete ja tegude eest.
Gestaltteraapia võib toimuda nii individuaalses keskkonnas kui ka rühmas. Teraapiaseanss võib kesta 50 kuni 100 minutit. Kui palju seansse kokku on sobiv või vajalik, otsustab terapeut igal üksikjuhul eraldi.
Mida teha Gestalt-teraapia seansil?
Gestaltteraapia eesmärk on, et patsient saavutaks suurema kontrolli oma elu üle ja arendaks oma täielikku potentsiaali. Selleks ei vaata terapeut patsiendi minevikusündmusi ega tulevikumuresid. Fookus jääb alati praegusesse olukorda. Seda seetõttu, et muutused saavad toimuda ainult olevikus.
Gestaltteraapia keskne tehnika on dialoog terapeudi ja patsiendi vahel. Dialoogis terapeudiga treenib patsient taju sellest, kuidas ta ise käitub, kuidas ta asju tajub ja mida tunneb.
Terapeut seab patsiendi silmitsi võimalike vastuoludega tema käitumises, mis viivad konfliktideni. Niisamuti julgustab ta patsienti kahtlema oma varasemas maailmapildis. Patsient peaks seeläbi saama oma olukorrast uue teadlikkuse. See muutunud taju võimaldab patsiendil saada uusi kogemusi ja proovida uusi käitumisviise.
Teraapias käitub terapeut patsiendi suhtes alati tunnustavalt ja empaatiliselt, kuid esitab talle ka väljakutse end edasi arendada.
Gestaltteraapia: meetodid
Gestaltteraapias kasutab terapeut loovaid meetodeid. Näiteks rollimängud mängivad selles teraapiavormis olulist rolli:
Selliste rollimängude kaudu saab patsiendile selgemaks olemasolevate probleemide sisu ja ta saab proovida teisi suhtlemisviise.
Terapeut tuvastab võimalikud probleemid ka läbi patsiendi kehakeele. Näiteks küsib ta temalt, miks ta teatud teemadel jalgadega askeldab või käed risti paneb. Terapeut aga ei tõlgenda patsiendi käitumist. Ainult patsient ise teab oma tegude tähendust. Gestalt-terapeut lihtsalt juhendab patsienti iseendast sügavamalt mõistma. Samuti võib ta paluda patsiendil katsetada uusi kehaliigutusi.
Millised on Gestalt-ravi riskid?
Gestaltteraapias eeldatakse patsiendilt täielikku vastutust oma elu eest. Mõned patsiendid tunnevad end sellest hämmingus. Näiteks raskes depressioonis patsiendid ei ole füüsiliselt ja psühholoogiliselt võimelised muutuma aktiivseks.
See, kas teraapia on edukas, sõltub suuresti terapeudi ja patsiendi suhetest. Gestaltteraapias esitab terapeut oma patsiendile pidevalt väljakutseid, osutades vastuoludele. Mõned Gestalt terapeudid kasutavad vestluses tugevalt vastandlikku stiili. Mitte iga patsient ei saa sellega hakkama. Seetõttu on oluline leida õige terapeut ja kahtluse korral teise vastu vahetada.
Mida pean silmas pidama pärast Gestalt-ravi?
Pärast individuaalseid Gestaltteraapia seansse tuleks anda endale veidi taastumisaega – seansid võivad ju olla väga nõudlikud nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Selle üheks põhjuseks on kõrge isikliku vastutuse tase teraapias. Seetõttu ärge tehke kohe pärast teraapiaseanssi ühtegi pingelist tegevust.
Gestaltteraapia lõpu poole suurendab terapeut sageli seansside vahelist vahemaad. See võimaldab teil aeglaselt harjuda sellega, et saate tulevikus ilma terapeudita hakkama. Kui te ei tunne end veel valmis ilma abita jätkama, peaksite sellest oma terapeudiga rääkima. Vajadusel saab ta Gestalt-ravi pikendada.
