Haiguse kulg ja pulmonaalse hüpertensiooni tagajärjed
Haiguse alguses on tavaliselt veidi kõrgenenud veri rõhk kopsuvereringe. Selle tõttu kõrgendatud veri rõhk, parem pool süda peab pakkuma suuremat pumpamistoimingut. See tavaliselt koolitab süda kõigepealt lihased, põhjustades nende paksenemist ja tugevnemist.
Mõju on võrreldav lihasega, mida treenib harjutamiseks. Aja jooksul suureneb pulmonaalne hüpertensioon aga nii, et süda peab esinema üha suurema kiirusega. Teatud hetkel ei suuda isegi treenitud südamelihased enam vajalikku jõudu koguda ja veri ei saa enam täielikult südamest kopsu transportida.
Tulemuseks on vere ülekoormatus südame paremas pooles parem vatsake ja parempoolne aatrium laieneda. Südamestruktuuri muutus viib südamerütmihäired. Lisaks sellele veri organismis varundub, mis viib suurema veepeetuseni. Kui sellised kaebused nagu õhupuudus ja pearinglus tekivad alles alguses raske füüsilise koormuse ajal, muutuvad need aja jooksul sagedasemaks. Süda suudab üha vähem pumbata füüsilise tegevuse ajal vajalikku lisajõudu.
Millist sporti saab teha pulmonaalse hüpertensiooniga?
Kopsu hüpertensiooni viimast etappi iseloomustab peamiselt parempoolne südamepuudulikkus, st südame parema külje nõrkus. Parem pool südamest peab püsivalt vastu südant pumpama kõrge vererõhk kopsudes. Kui aga süda ei suuda enam vajalikku survet avaldada, on parem vatsake ja parempoolne aatrium südames suureneb.
See viib südamerütmihäired, mis põhjustab sageli minestushaavu ja peapööritust. Vere ülekoormus paremas südames viib veepeetuse suurenemiseni, eriti jalgades. Lisaks on õhupuudus märgatav juba vähima füüsilise koormuse korral või puhkeolekus.
