Hambariba ja periodontaalsed seadmed
Hambad on suhteliselt kindlalt ankurdatud ülemine lõualuu nn periodontiumi abil. Erinevate kaitsefunktsioonide täitmiseks koosneb periodontium erinevatest osadest nii ülemises kui ka ülemises osas alalõug. Väikesed, kuid sügavad süvendid lõualuu (Lat.
alveoolid) sisaldavad iga hamba juureosa. Lisaks koosneb periodontium pindmisest igemed (lad. Gingiva propria), hambatsement (Cementum) ja periodontaalne membraan (Desmodont või Periodontium).
Parodontiumi lähemal vaatlusel selgub kiiresti, et üksikud hambad pole absoluutselt fikseeritud lõualuu. Arvestades närimisprotsessi käigus hammastele mõjuvaid jõude, oleks see pigem kahjulik. Tegelikkuses ripub iga üksik hammas alveooli sisse kollageen kiudkimbud, nn Sharpey kiud.
Seega jääb hammas suhteliselt liikuvaks ning närimisprotsessi käigus tekkivaid jõude ja rõhukoormusi saab tõhusalt jaotada suuremale alale. Seega väheneb igale üksikule hambale mõjuv koormus oluliselt. Pealegi nende pinge kollageen kiudkimbud närimisprotsessi ajal takistavad hammaste juured liiga sügavale surumast lõualuu surve mõjul.
Päritolu (embrüoloogia)
Ajalooliselt on programmil kaks osa kolju, näo- ja ajukolju. Samal ajal kui aju kolju on moodustatud luud mis moodustavad aju, näo ümber kaitsva kesta kolju määratleb inimese näo põhijooned. The ülemine lõualuuon omakorda selle näo kolju osa.
See on kontaktis paljude teiste kondiste struktuuride ja õõnsustega ning seetõttu täidab see lisaks närimisfunktsioonile ka kaitsefunktsiooni. ülemine lõualuumoodustab näiteks silmakoopa (lat. Orbita) põranda ja ümbritseb seega silmamuna alumist osa. Lisaks moodustab ülemine lõualuu külgseina ninaõõnes (Lat.
Cavum nasi) ja suur osa kõvast suulaest (lad. Pallatum durum). Ülemine lõualuu ei tohiks aga ette kujutada kompaktse ja tiheda luuna, kuna see sisaldab kolju piirkonnas üht suurimat õõnsust, nn. ülalõuaurkevalu (Lat.
Sinus maxillaris). Arendamise käigus embrüomoodustatakse kuus niinimetatud lõpukaart, mis selgroogsetel arenevad juhataja soolestik. Kõigil neil lõpukaarel on oma lõpukaared tuiksoon, lõpused vein, lõpuste kaare närv ja mitmesugused lihased ja kõhr süsteeme.
Ülemine lõualuu (lat. Maxilla) ise, täpselt nagu alalõug (lad. Mandibula), areneb esimesest neist kuuest lõpukaarest.
Niinimetatud alalõua kaar on närimisorgani moodustamiseks hädavajalik. Lisaks kõik närimislihased, välimine osa unearter (Arteria carotis externa), ülalõuaarter (Arteria maxillaris) ja viies kraniaalnärv (Nervus trigeminus) arenevad esimesest lõpukaarest. The kõhr esimesest lõuakaarest kasutatakse nii alalõug ja ülemine lõualuu. Lisaks moodustub sellest lõpukaarest kondine suulae ning kolmest ossikest kaks (haamer ja ambos, klambrid moodustuvad teisest lõpukaarest).
